| |
kuna pruudi pool sest ei teatud ja kohvi ning saia ette pandi. Peiurahvas, kelle kõhud tühjad, parkisid keik saiad nahka, nii et puudus kätte tuli, sest et palja saiaga suurt rahvahulka täita ei jõutud. Peale kohvijoomist tehti veel üht ja teist nalja, kuna pimeda tulekul pruudi veimekirst, ära saadeti, mida aga peiupoisid välja lunastasid, mille juures jälle nalja tehti. Veimekirstuga ühes viidi ka voodiriided peiukodu, kui paar pruutneitsit voodit läksid üles tegema. Voodi ülestegemise juures tehti jälle nalja: Pandi rattarumm ehk mõni muu kõva asi voodi aluspadja sisse, et noorel paaril kõvem oleks magada. Pärast pruudikraami ära saatmist oli söömaaeg, mille järel keegi pruudi poolt sugulane puualuga väljast vastu seina kopib, tähenduseks et äraminemise aeg on käes. Pruudi kaasikud laulavad mõne vaimuliku laulu lahkumiseks, kuna vanad naesed jumalaga jätmiseks kaasitavad: |
|
| |
|
|
|
|
3 |
"Mesileivad menne'essa.
|
|
|
|
4 |
Saiad kakud saade'essa,
|
|
|
|
5 |
Saab elama, saab olema,
|
|
|
|
6 |
Ei siis maksa maasta rooja,
|
|
|
|
7 |
Vett ei varvaste vahelta."
|
|
| |
Pruudi poolt sõidetakse nüüd peigmehe poole, kus isamees ikka saaja eessõitja on. Üleüldse peeti isameest otsegu pulmaisa, ning keegi ei julgenud temast mööda sõita, kui ta ka tasa sõitis. |
|
| |
|
|
| |
Peiu poole jõudes on esimene töö pruudi linutamine ehk tanutamine. Selleks istuvad pruut ja peigmees kõrvu tooli peale ja pruutkaasikud laulavad: |
|
| |
|
|
| |
pag. 78362
|
|
|
|
13 |
Nüüd viimselt paneb oma käsi,
|
|
|
|
14 |
Su pähe peiu kroonikest,
|
|
|
|
15 |
ja seega võtab peigmees ise,
|
|
|
|
16 |
Sind vastu omaks pruudiks ka
|
|
|
|
17 |
Sa olid tema oma ju
|
|
|
|
18 |
Mis sündmises, sai arvatu.
|
|
| |
Pruudile tanu pähepanija oli ikka peigmehe ema. Kui juba koolmeistrid ametis olid, käisid need pruuti välja saatmas ja linutamas, kus siis kõnet ja palvet peeti. Praegusel ajal on see linutamise viis täiesti kadunud ja mõned vanemad inimesed ütlevad praegu: "Nüüd pannakse pruudile peldikus tanu pähe." - Oli tanu pähe pandud, tõstsid peiupoisid peigmehe ja pruutneitsid pruudi kolm korda keige tooliga üles ja soovisid õnne. Oli pruudil tanu peas, siis pandi peigmehe isa ja ema kõrvuti toolide peale ja pruut pani ämmale tanu pähe, mille järel neid üles tõsteti ja "elagu" lauldi. Selle peale tehti isamehe ja tema naesega sedasama. - Oli see tseremonii mööda, siis anti pulmarahvale süüa. Pruudi pool istusid esiti peiu poolt rahvas lauda, kuna peiu pool seda pruudi poolt rahvas tegivad. Peigmees ja pruut, isamees ja tema naene istusid ka esimeses lauas, kuna pruutneitsid või nagu siin neid nimetati "kaasikud" pruudi kõrvale istusid. Isamees oli peigmehe kõrval. Siinjuures pean tähendama, et nimi "kaasik" tuleb sõnast kaasitama ehk laulma, nii siis lauluneiud ehk kaasitajad neiud. |
|
| |
|
|
| |
Parast söömist tuuakse õled maha, mille peal siis magatakse. Hommiku on kaasikute kohus tuba pühkida, mida aga peiupoisid takistada püüavad, õlgi jalgadega laiali kandes, sealjuures raha maha pillates. On viimaks tuba puhtaks pühitud, siis antakse pulmarahvale keskhommikut, mis enamast jaust heeringast, leivast ja kohvist koosneb. |
|
| |
|
|
| |
Peale keskhommikut rakendakse hobused ette ja sõidetakse "liuguma" ehk "suitsupakku". Viimane nimi tuleb vist sest, et vanast olid keik ilma korsnata suitsutoad. Et nüüd pulmalised toidu valmistamisel suitsu all ei kannataks, selleks sõideti välja kuhugile ligemale kõrtsi, kus siis suures kõrtsituas noored ringimängusid toime panivad, vanad aga noorte nalja pealt vaatasid. Nii mõni tund lusti pidades sõideti võidu ajades jälle pulmamajasse tagasi. Tagasi jõudes on jälle söömaaeg. |
|
| |
|
|
| |
Pärast seda tuli viimne akt, see on "kinkimine". Selleks istusid peigmees, pruut ja isamees laua taha ühes pruutneitside ehk kaasikutega. Viimsed laulsid: |
|
| |
|
|
|
|
27 |
"Seda säädust uuendage,
|
|
|
|
28 |
Maa peal see teekonna sees,
|
|
|
|
29 |
Aeg on andeid jagada,
|
|
|
|
30 |
Jagage siis rohkeste,
|
|
|
|
31 |
Aga kelle arm ei sunni,
|
|
|
|
32 |
Selle käsi jäägu kinni."
|
|
| |
Selle peale kutsus isamees oma teisepoole laua juure, kallab viina ja õlut klaasidesse, joovad, soovivad õnne ja panevad raha selleks pandud taldriku peale. Siis kutsuti peigmehe isa ja ema, kelle käest nõuti: "Mis noorepaarile kingite?" Isa avaldas siis, mis temal mõttes oli pojale omast varandusest anda. Selle vanemate avalduse peale andis noorpaar vanematele tänuavalduseks kätt. Siis tulivad peigmehe vennad ja õed, kellede käest niisama kinki küsiti. Oli peigmehel veike õde, see vastas: "Kui tulen, siis tõukan, kui lähen, siis lükkan." See tähendas, lapse kiigutamist. Vend kinkis: "Kuivamaalaev." See tähendas: kui tarvis tuleb, lasen kiigu teha. Nii olid veel kingid: "Uneviiul" see on laps, kes magada ei lase. "See lammas, mis viis villa päevas annab." Tua pühkimine. |
|
| |
|
|
| |
Olid keik peiurahvas läbi käinud, siis tulid pruudipoolsed kinkima, algades isa ja emaga. Oli pruudi isa taluperemees, siis kinkis ta harilikult lehma ja lamba. |
|
| |
|
|
| |
Tuli ka ette, et mõni noormees, kel va nodi oli, laskis ka noorel paaril viina magusaks teha, s.o. peigmees ja pruut suudlesid. Nii vältas kinkimine, ehk õigemini ütelda janditamine peaaegu läbi öö, kuni keik rahvas paarikaupa ees käisid. Meesterahvad pidid peeneraha kõrva ikka paberiraha panema, kuna naesed peenega valmis said, kuna kingiks kas põlleriide ehk muud lauale panid. |
|
| |
|
|
| |
Nüüd on see kinkimiseviis täiesti kadunud, igaüks kingib siis, kui tahab. Peale kinkimist on viimne söömaaeg, mille järel ämmale taldriku peale raha pandi. Peale söömist oli jälle koputamist seina taga kuulda, mille järele inimesed hakkasid ära lahkuma ja selle järel oli siis pulmadel lõpp. |
|
| |
|
|
| |
Tartu pool viidi pulma minnes kaasa kas tapetud vasikas ehk lammas, tegu leibi jne. Siin läksid aga pulmalised kokku ja viisid tühjad kõhud kaasa, sellepärast oligi niisugune rahanorimine. Ka praegu ei viida midagi kaasa. |
|
| |
|
|
|
| |
*1 Algus puudub
|