| |
Pulmakombeid.
|
|
| |
Vanasti kestsid pulmad mitu päeva. Söödi, joodi, lauldi, ja tantsiti. Pulmatoitudeks olid peaaegu igapäevased toidud. Pulmad algasid peigmehe pruudikodu tulekuga. Kui peigmees tuli, lauldi pruudile: |
|
| |
|
|
|
|
4 |
Oh mõrsja ehi hoolega,
|
|
|
|
5 |
Nüüd peiu vastu valmista,
|
|
|
|
6 |
Ta om jo tulemisel.
|
|
|
|
7 |
Sa oodat täämbä õdangut,
|
|
|
|
8 |
Et sinu pää saas katetus;
|
|
|
|
9 |
Sa eluaja vara.
|
|
|
|
10 |
Anna talle kätt ja südant,
|
|
|
|
11 |
Miilt ja mõttid peiul omas,
|
|
|
|
12 |
Ihu, hinge, talle hooneks.
|
|
| |
Pruudi pää oli ehitud sii(siidi)lintidega nii, et ta nägu peaaegu nägemata. Pruudikodust sõideti kiriku. Kui kirikust tagasi tuldi, istuti kohe lauda. Enne söömahakkamist loeti ja lauleti jumalasõnasalmike, alles siis hakati sööma. Kui esimene lauatäis söönud, astus teine kohe asemele, ainult selle vahega, et söömahakkamise alguses salmi ei loetud. Pääle söömist hakati laulma ja tantsima. Ja pillimees ei puudunud peolt. Kaasitajad kaasitasid enestele andeid: |
|
| |
|
|
|
|
15 |
Anna raud, anna ame,
|
|
|
|
16 |
Mõrsjatüdruk, mõni ame.
|
|
|
|
17 |
Raudkäsi ole raharikas
|
|
|
|
18 |
Viska vällä verevida
|
|
|
|
19 |
Pane vällä paperida.
|
|
| |
Kui aga pruudi anded kaasitajaid ei rahuldanud, siis hakati pruuti sõimama: "Kas ma es näe, kui sa eila kraavin ollit. Poisi mühisive ka härja ja puhelive ku pulli." jne. Pruudi kaitseks laulavad jälle pruudi kaasitajad: |
|
| |
|
|
|
|
22 |
Mis ti tükit tühjä pääle,
|
|
|
|
23 |
Vakut vaese latse pääle.
|
|
|
|
24 |
Kost ta tühi tüki sai,
|
|
|
|
25 |
Vaene lats vaka valasi,
|
|
|
|
26 |
Kehvakene kirstu kiirtse.
|
|
|
|
27 |
Millest tal jala kõvere,
|
|
|
|
28 |
Teoteeda kõndeenne;
|
|
|
|
29 |
Millest tal kühmä sälgaassa,
|
|
|
|
30 |
Leivakotti kande'enne.
|
|
|
|
31 |
Es ta kõnni kõllassil,
|
|
|
|
32 |
Es ta marsi maranil,
|
|
|
|
33 |
Silmi põdesi sinekuul,
|
|
|
|
34 |
Kõttu kõllakuul.
|
|
| |
Kui pruudikodust lahkuti, siis lauldi pruudi emale: |
|
| |
|
|
|
|
37 |
Emakene, memmekene,
|
|
| |
pag. 78372
|
|
|
|
39 |
Armas käest ära anda,
|
|
|
|
40 |
Kallis peost kaotada.
|
|
|
|
41 |
Oll' ta virk viituuja,
|
|
|
|
42 |
Oll' ta käpe käsutäitja;
|
|
|
|
43 |
Ruust tõi iks ruvvavii
|
|
|
|
44 |
Puhastikust pudruvii.
|
|
| |
Kui peigmehekoju jõuti, lauldi peigmehe emale: |
|
| |
|
|
|
|
47 |
Emakene, memmekene;
|
|
|
|
48 |
Tule vällä kaemaie,
|
|
|
|
49 |
Kas om minni meeleline,
|
|
|
|
50 |
Pojanaine nallaline.
|
|
|
|
51 |
Kas mass meie meeste vaiva,
|
|
|
|
52 |
Vai ka hulga hobuste vaiva.
|
|
|
|
53 |
Kui ma eila siia tulli,
|
|
|
|
54 |
Kõrvi tulli kõnelden,
|
|
|
|
55 |
Halli juttu ajaden
|
|
|
|
56 |
Musta ruuna muhelden,
|
|
|
|
57 |
Hiiru tulli hirne'enne.
|
|
| |
Peiukodus pidutseti veel mitu päeva. Ka varastati öösel mõnel pulmalisel, ka pruudil või peigmehel riided ära, ja viidi need partele, kust riiete omanikud neid pidid välja lunastama. Seda väljalunastamist nimetati poeks. |
|
| |
|
|
|
| |
|