| |
Pulmad.
|
|
| |
Kosjadele järgnesid pulmad, mis vältasid sageli üle nädala. Pulmad olid suursündmuseks. Huvitavad olid kombed ja pruudi ehted, kuid kaunimad aga laulud. Peiu poolt oli pea alati meeslaulja, pruudi poolt naislaulja. Mõrsja koju minnes oli kodu lähedal "tee kinni", kuni vaadati läbi "passid". Passeks olid viinalähkrid ja leivakotid, hilisemal ajal ka vasaku käega kirjutatud kiri, mida peeglis lugeda võis. Lahkel laulul võeti langud vastu: |
|
| |
|
|
|
|
4 |
Sööge langud, jooge langud,
|
|
|
|
5 |
Tuba oli tühi teieta,
|
|
|
|
6 |
Laud oli lage langudeta.
|
|
| |
Teisel päeval sõideti ühes pruudi ja selle veimekirstuga peiu koju, siis algas ka leinaaeg lahkumise ajal. Laulik pajatas: |
|
| |
|
|
|
|
9 |
Nüüd jäävad nurgad nuttema,
|
|
|
|
10 |
Leivamõhal leinama,
|
|
|
|
11 |
Parred pisaraid pilduma,
|
|
|
|
12 |
Toa uksed hulguma.
|
|
| |
Oli noorik peiu emale meelepärane, siis olid laulud lahked; vastupidisel juhul muutus laul isegi ropuks sõimuks: pruudi poolelt: |
|
| |
|
|
|
|
15 |
Kodu tuuaks kulleline,
|
|
|
|
16 |
Õue hõbeelmeline;
|
|
|
|
17 |
Emakene, nännikene,
|
|
|
|
18 |
Nüüd on sul kodus kulda mini,
|
|
|
|
19 |
Hõbedane pojanaine.
|
|
| |
Peiu poolelt: |
|
| |
|
|
|
|
22 |
Kodu tuuaks' kostipulka,
|
|
|
|
23 |
Vanaeide vastalista.
|
|
|
|
24 |
Viige ära see vihane,
|
|
|
|
25 |
Pange ära see pahane,
|
|
|
|
26 |
Viige seda teeda mööda,
|
|
|
|
27 |
Seda laia laanta mööda,
|
|
|
|
28 |
Kus ei kuulda kuke laulu,
|
|
|
|
29 |
Ega paista päeva ilu.
|
|
| |
Pruudi poolelt: |
|
| |
|
|
|
|
32 |
Toon sul' kirstu kingituseks,
|
|
|
|
33 |
Veimevaka vaigistuseks.
|
|
| |
Peiu poolelt: |
|
| |
|
|
|
|
36 |
Viige see kirstu kesale,
|
|
|
|
37 |
Tehke tuli tulba alla!
|
|
| |
Pruudi poolelt: |
|
| |
|
|
|
|
40 |
Eks te ammu tääda annud,
|
|
|
|
41 |
Eks te kõrtsiski kõnelnud,
|
|
|
|
42 |
Et teil palju paljakida,
|
|
|
|
43 |
Palju palja perseida.
|
|
| |
pag. 78686 Peiu poolelt: |
|
| |
|
|
|
|
46 |
Mis sa sitane sirised,
|
|
|
|
47 |
Parm mul perses siin pirised,
|
|
|
|
48 |
Sinu ma pistan perse'esse,
|
|
|
|
49 |
Muutsutan su munnidesse,
|
|
|
|
50 |
Katan kellakarvadesse.
|
|
|
|
51 |
Hiire tütar sai mehele
|
|
|
|
52 |
Nirgi noorema pojale.
|
|
| |
(Iga laulu lause lõpul on "Kaasike" ehk "Kaske".) |
|
| |
|
|
| |
Pruudi poolelt: |
|
| |
|
|
|
|
57 |
Näru oled sa näljane,
|
|
|
|
58 |
Vilets oled viinajoodik,
|
|
|
|
59 |
Kõrtsis olid maas kõhuli,
|
|
|
|
60 |
Tee pääl teiste jalussa,
|
|
|
|
61 |
Küürakil külatänavas,
|
|
|
|
62 |
Perseli pere tänavas,
|
|
|
|
63 |
Põllul kündsid kükakile,
|
|
|
|
64 |
Niitsid neljatöllakile.
|
|
| |
Peiu poolelt: |
|
| |
|
|
|
|
67 |
Ära sa lõkats lõuguta,
|
|
|
|
68 |
Tõbihända sääl tänita,
|
|
|
|
69 |
Vibunina vastu räägi.
|
|
| |
Pruudi poolelt: |
|
| |
|
|
|
|
72 |
Urjuh hunti, mis sa hulud,
|
|
|
|
73 |
Kärnakonna sääl kägised.
|
|
| |
pag. 78687 Peiu poolelt: |
|
| |
|
|
|
|
76 |
Küll ma tulen tuulispaska,
|
|
|
|
77 |
Pistan nii kui pisuhända,
|
|
|
|
78 |
Viin su sauna saarikusse,
|
|
|
|
79 |
Toon su toa tammikusse.
|
|
|
|
80 |
Pistan uksed hõlma alla,
|
|
|
|
81 |
Katuse kaenelasse,
|
|
|
|
82 |
Selga käänan seinapalgid,
|
|
|
|
83 |
Parred pitsitan peosse,
|
|
|
|
84 |
Lõmmu-tala lõua alla.
|
|
| |
Pruudi poolelt: |
|
| |
|
|
|
|
87 |
Saagu, saagu ma sajatan,
|
|
|
|
88 |
Tulgu, tulgu ma tõotan,
|
|
|
|
89 |
Saagu sa soosse surema
|
|
|
|
90 |
Aia ääre õigumaie.
|
|
| |
Mitmesuguseid kombeid: |
|
| |
|
|
| |
Noorik pidi sõitma leiba süües esimest korda pulmapäeval peiu koju, siis ei tule nälg majja. Laulatuse ajal pidi olema pruutpaaril hõberaha ligi, siis ei riiva kuri silm. Noorik viidi pulma-päeval kinniseotud silmil esimest korda loomalauta, siis on uus kodu armas. Esimesel pulmaöö hommikul püüti siduda ühte noorpaar, siis ei tule lahutust. Kui juhtus pärast pulmi matusekutse esimesena, siis on õnnetu elu, kui aga pulma- või varrukutse, siis rõõmus elu. |
|
| |
|
|
|
| |
|