| |
Kosjad.
|
|
| |
1. Vanul eestlasil oli viisiks varastada ehk "tõmmata" naisi. Peig pidi maksma noore neiu eest luna, mis oli tavalisesti kaunis kõrge; et sellest pääseda, siis "tõmmati" neiu. Sageli olid tõmbajad õige kaugelt, ja neiu uus koht jäi teadmatuks. Oli aga tõmbaja oma lähidusest, siis mindi vargaid taga ajama. Enamasti olid neiu vennad või lähimad sugulased, kes ilmusid väimehe koju ja nõudsid neiut tagasi. Oli vastane tugevam, siis pöörduti tagasi saagita, tihti löödi ka lahinguid. Kuid tavalisesti lepiti lunaga, kui neiu oli päri uue koduga. Sarnasel juhul läks neiu ise kingitusega vastu: |
|
| |
|
|
|
|
4 |
Vennakene, vellekene,
|
|
|
|
5 |
Võta need kindad kingiksa,
|
|
|
|
6 |
Võta need särgid saagiksa,
|
|
|
|
7 |
Hõberahad hinnaksa.
|
|
|
|
8 |
Sõtse sul leidnud siia koha
|
|
|
|
9 |
Tedrekene teise talu,
|
|
|
|
10 |
Kanakene kaasakese.
|
|
|
|
11 |
Sõida venda sõja teele,
|
|
| |
pag. 78689
|
|
|
|
13 |
Sääl saad verda valada,
|
|
|
|
14 |
Tapperida tarvitada.
|
|
| |
2. Hilisemail aegadel kadus "tõmbamine" asendudes kosjakäigega. Olid noored enne tuttavad, siis ilmus peig mõrsja koju, köitis vöö neiu voodi-tulba külge ja läks siis ise välja vähekeseks hobust söötma. Oli võetud vöö ära sellel ajal, tähendas see neiu mitte nõusolekut, vastasel juhul võeti kosjad vastu. Põlatud peiule öeldi: |
|
| |
|
|
|
|
17 |
Siin pole sinu omada,
|
|
|
|
18 |
Siin pole näha sinu naista.
|
|
| |
Vastu võetule: |
|
| |
|
|
|
|
21 |
Tulge sisse tutvad mehed,
|
|
|
|
22 |
Astke sisse ammu nähtud,
|
|
|
|
23 |
Siin ep teie tuvike,
|
|
|
|
24 |
Siin ep peesus pesalindu.
|
|
| |
3. Kui olid kauged ja tundmatud kosjateed, siis saadeti kuulama peiult isamees, kes oli ustav talusulane või lähem sugulane. See istus sadulas, ümmargune viinalähker rippus kõrval. Külajutuks oli tal eksimise häda, tee olla lõppenud siia tallu, palub öömaja jne. |
|
| |
|
|
| |
pag. 78690
|
|
|
|
28 |
Kuhu sa ruunake ruttad,
|
|
|
|
29 |
Ratsukene ruttu lähed?
|
|
|
|
30 |
Tee sul kadus kabja alta,
|
|
|
|
31 |
Sihti kadus silma eesta.
|
|
|
|
32 |
See on teiste tänava,
|
|
|
|
33 |
Võõra mehe väravaida.
|
|
|
|
34 |
Tere küdi kuldakinda,
|
|
|
|
35 |
Tere nadu naisterinda,
|
|
|
|
36 |
Kas on kohta külalisel,
|
|
|
|
37 |
Varjupaika väsinulle?
|
|
| |
Kui külaline kutsutakse tuppa ja antakse öömaja, tähendab, et kosjad võetakse vastu, õhtusel peeru-valgel maitstakse kaasatoodud kosja-viina ja süüakse seapääd; mõrsja toob kosilasele veimevakast kindad, vöö, hame (särgi), sukad. Lõpuks määratakse aeg, millal teatud kohas noored peavad tulema "nägema"; siis tuleb peig ise nooriku tallu päris kosjapeole. Laulik õpetab: |
|
| |
|
|
|
|
40 |
Vennakene, vennikene,
|
|
|
|
41 |
Peiukene, pojakene,
|
|
|
|
42 |
Kui lä'ed naista võttemaie,
|
|
|
|
43 |
Pesalindu püüdemaie,
|
|
|
|
44 |
Kaisulista koju tooma,
|
|
|
|
45 |
Sead sa sõitu sajale,
|
|
|
|
46 |
Kõnnakuda kosjateele;
|
|
|
|
47 |
Oota õues, hoia hobust,
|
|
|
|
48 |
Seisa lävel, säe särki,
|
|
| |
pag. 78691
|
|
|
|
50 |
Vaata ehk oja ukse alla,
|
|
|
|
51 |
Või on kaevu kamberissa,
|
|
|
|
52 |
Kus võib kukku kogemata.
|
|
|
|
53 |
Kaelaluuda katki murda.
|
|
|
|
54 |
Tee sa sajad salaja,
|
|
|
|
55 |
Kosja-kaupa kavalasti,
|
|
|
|
56 |
Et ei kurjel keelil mahti,
|
|
|
|
57 |
Tigel silmal tegusida
|
|
|
|
58 |
Võrgutajal võimu pole!
|
|
|
|
59 |
Tee sa juttu teisest küljest,
|
|
|
|
60 |
Juhi kõned kõrvale!
|
|
|
|
61 |
Küsi, kas siin künnilindu,
|
|
|
|
62 |
Kas siin laanes lepalindu,
|
|
|
|
63 |
Mis see meilta ära lendas?
|
|
|
|
64 |
Tulin oma otsimaie,
|
|
|
|
65 |
Tedrekesta taga nõudma,
|
|
|
|
66 |
Kanakest koju kandma.
|
|
|
|
67 |
Siisap olgu silmad sinna,
|
|
|
|
68 |
Et oleks näha näosta,
|
|
|
|
69 |
Kuulda kõrval kõnnakusta,
|
|
|
|
70 |
Et ei langeks laisa võrku,
|
|
|
|
71 |
Et ei kukuks kurja küüsi,
|
|
|
|
72 |
Veereks ei vihane majasse,
|
|
|
|
73 |
Kiusupulka kaelaesse.
|
|
|
|
74 |
Ära sa võta suurta naista,
|
|
|
|
75 |
Suur jääb sagesti suikuma,
|
|
|
|
76 |
Pääle päeva pikutama
|
|
|
|
77 |
Ei viitsi ta sängi säädida,
|
|
|
|
78 |
Hällivibu vingutada
|
|
|
|
79 |
Lüpsikut ära loputa,
|
|
|
|
80 |
Pudrukaussi puhtaks pesta.
|
|
|
|
81 |
Võta hästi tillukene,
|
|
|
|
82 |
Tillukene, teravakene,
|
|
|
|
83 |
Sõstrasilma sõtsikene,
|
|
|
|
84 |
Sest saab sängisäädija,
|
|
|
|
85 |
Hälli-vibu vingutaja,
|
|
|
|
86 |
Leemekulbi liigutaja,
|
|
|
|
87 |
Enne koitu karjasöötja.
|
|
|
| |
|