| |
Kosja- ja pulmakombeid.
|
|
| |
Abielluti tollal talvel. Siis oli tegemist vähem ja päälegi lumetee soodustas hää pulmasõidu. Abielu sündis enamasti mehe ja naise tutvuse tulemusena. Tihti aga tundis mees tarvidust perenaise järele ja siis mindi tallu, kus teati olevat mõni "õunasarnane" peretütar ja esitati abiellumisettepanek. Meeldis mees peretütrele ja ta isale, siis muidugi oli kaup koos. Seda abielu esimest otsust või "kontrahti" nimetati kosjadeks. Vanadel eestlastel on selle toimingu puhul hulk kombeid nn kosjakombeid. |
|
| |
|
|
| |
Tärkas mõnel mehel soov kellegi neiuga abielluda, saatis mees mõne oma tuttava vananaise pruudi tallu "maad kuulama", kas pruut on nõus talle tulema. Saades jaatava vastuse, hankis tulevane peig omale "isamehe" ehk kosjasobitaja, ja järgmisel neljapäeva õhtul algas kosjasõit täkuga rakendatud saaniga kuljuste kõlinal. Saanis istusid tulevane peig ja isamees, kellel taskus paar pudelit viina, millist oli kaht sorti - meeste ja naiste jaoks. Astuti siis pruudi tallu, kus oldi ju- kosilase vastu valmistunud, kui igapäised külalised sisse. Aeti juttu, ühest ja teisest, kusjuures jutu juhtija pidi olema "isamees". Ääriveeri keerutades hakkab "isamees" keerutama, et neil olla siin nagu asjagi. Neil olla kadunud lammas või vasikas ja jooksnud just siia poole. Neiu isa küsib siis tunnusmärke ja kui need öeldakse ja vastavad ligikaudu, - antakse luba kadunud looma otsida. Kadunud loom oli muidugi kositav. Siis algas "isamees" otsimist, mis vältas vahest isegi paar tundi. Tihti peideti leitavamale kohale mõni teine neid, ja siis selle leidmisel oli nalja laialt. Kui õige tüdruk leitud, siis pakuti talle viina. Võttis ta viina ja oli tal vöö või lint kaelas, see tähendas, et kosjad olid võetud vastu. |
|
| |
|
|
| |
Kui kosjateel juhtus mingisugune õnnetus, siis oli loota, et kosjad nurjuvad. Kui hobune komistas, siis võis juhtuda, et abielu osutub õnnetuks. |
|
| |
|
|
| |
Järgmisel laupäeval läks noorpaar kirikhärra juurde lugema. Peigmehel oli ligi "isamees" ja noorikul "kõrvaltnaine", kes oli vanem naisterahvas - üks pruudi sugulastest. Sellel õhtul oli nn "käeande pidu", kus jagati sugulasile veimeid (sukki, kindaid, vöösid jne) ja eriti just peigmehe sugulastele. Pidu oli pruudi talus. Sellele pidule pidi peig- mees viina ja saiad tooma. |
|
| |
|
|
| |
Järgmistel päevadel algasid ettevalmistused pulmadeks. Külatüdrukud käisid pruudil abiks veimeid valmistamas neljapäeva ja laupäeva õhtul. Pühapäeviti "visati noorpaar kantslist alla" st kuulutati maha. Pruut käis külas "hunti jooksmas" (või ajamas) st käis veimeid korjamas ja vastu andis "pruudiviina". |
|
| |
|
|
| |
Kui juba kantslist kolm korda hõigatud, siis tuli laulatuspäev. Laulatusele sõitis paar "isamehe ja kõrvatsenaisega". Ning siis tulid suured kahe otsaga pulmad. Pääle laulatust sõitis pruut oma koju ja peigmees oma koju. Pulmade algus algas nn "sajasõiduga". |
|
| |
|
|
| |
See seisis ses, et peigmees kogus oma pulmalised ja sõitis nendega pruuti ära tooma. "Sajavanemaks" oli "ajumees", kes sõitis kõige ees. Ajumehel oli kaasas viina ja õlleankur. Kui pruudi talu paistis, sõitis "ajumees" ühes laulunaistega ette. Väravad olid suletud ja need tulid laulda lahti. Algas vastastikune laulusõda. Kui küllalt lauldud, siis anti luba sõita sisse, selle tähiseks seoti "ajumehe" hobuse looga külge vöö. Siis sõitis ajumees tagasi saja juurde ja tõi selle tallu. Nüüd olid kõik pulmalised koos. Peigmehe pulmalisi nimetati langudeks. Enne anti süüa langudele, siis sõid oma pulmalised. Lauas lauldi laule, nagu: |
|
| |
|
|
| |
pag. 78714
|
|
|
|
17 |
Sööge langud, jooge langud!
|
|
|
|
18 |
Sööge julgest, jooge julgest!
|
|
|
|
19 |
Ärge te oh'ke, ärge te kartke,
|
|
|
|
20 |
Et teil tuleb leivast puudu.
|
|
|
|
21 |
Üht me sööme, teist me teeme,
|
|
|
|
22 |
Seitse sõtket seina taga.
|
|
|
|
23 |
Meil on küdid küpsetamas,
|
|
|
|
24 |
Nadud on ahju laskemas,
|
|
|
|
25 |
Vennanaised veeretamas.
|
|
|
|
26 |
Sööge julgest, jooge julgest!
|
|
|
|
27 |
Ärge te oh'ke, ärge te kartke,
|
|
|
|
28 |
et teil tuleb lihast puudu.
|
|
|
|
29 |
Meie ätt tappis selle härja,
|
|
|
|
30 |
mis pole põlvel põldu kündnud.
|
|
|
|
31 |
Meie ätt tappis selle lehma,
|
|
|
|
32 |
mil pole lüpsik alla saanud.
|
|
|
|
33 |
Sööge julgest, jooge julgest!
|
|
|
|
34 |
Ärge te oh'ke, ärge te kartke,
|
|
|
|
35 |
et teil tuleb joogist puudu.
|
|
|
|
36 |
Üht me joome, teist me teeme
|
|
|
|
37 |
kolmas käärib kamberis.
|
|
|
|
38 |
Sööge julgest, jooge julgest,
|
|
|
|
39 |
Meie ätt tegi hästi õlle.
|
|
|
|
40 |
Sööge julgest, jooge julgest!
|
|
|
|
41 |
Ärge te oh'ke, ärge te kartke!
|
|
|
|
42 |
Ta käis hästi aidateed,
|
|
|
|
43 |
Sagedasti salveteed,
|
|
| |
pag. 78715
|
|
|
|
45 |
Kasinasti kaevuteed.
|
|
|
|
46 |
Kes küll mekib, maha kukub.
|
|
|
|
47 |
Kes küll katsub, kaela murrab.
|
|
|
|
48 |
Sööge langud, jooge langud!
|
|
|
|
49 |
Ärge te langud põue pistke!
|
|
|
|
50 |
Pistke põue, jookske õue -
|
|
|
|
51 |
ma olen hoolas otsimaie.
|
|
|
|
52 |
Katsun teil kasukakaenlad
|
|
|
|
53 |
Otsin uue kuue põued,
|
|
|
|
54 |
Ehk on teil kakku kaenlasse,
|
|
|
|
55 |
Ehk teil püülipätsi põuessa.
|
|
|
|
56 |
Sööge langud, jooge langud!
|
|
|
|
57 |
Ärge te oh'ke, ärge te kartke!
|
|
| |
Seda laulsid pruudi pulmalised. "Langud" vastasid siis tänuga: |
|
| |
|
|
|
|
60 |
Aituma, me täname!
|
|
|
|
61 |
Täis me suini, täis me päini,
|
|
|
|
62 |
Kaelani kanamuneda,
|
|
|
|
63 |
Õlani sooja õluta,
|
|
|
|
64 |
Seljani sealihada.
|
|
|
|
65 |
Aituma pereisa!
|
|
|
|
66 |
Aituma pereema!
|
|
| |
Kui söödi liiga palju, siis laulsid pruudi pulmalised hurjutades: |
|
| |
|
|
|
|
69 |
Oh teie Harju harakad!
|
|
| |
pag. 78716
|
|
|
|
71 |
Oh teie Viru varesed,
|
|
|
|
72 |
Oh teie lääne näljased!
|
|
|
|
73 |
Ära te sõite siia silmad,
|
|
|
|
74 |
Siia silmad, havi oimud
|
|
| |
(Järg on jutustajal ununud) |
|
| |
|
|
| |
Vahepääl oli pruut peidus ja peigmehe pulmalised hakkasid pruuti nõudma. Harilikult toodi alul välja "valenoorik" ehk "ebanoorik". See oli keegi neiu riietatud teisisse riideisse. Muidugi tunti see ära ja kästi "põllule viia ja tuli otsa panna". Kui ilmus pruut, siis võeti ta hurraaga vastu. Siis hakati jagama peiupoistele, kel olid valged rätid ümber õla, veljedele, peigmehele, ajamehele ja isamehele kindaid ja paelu. Isamehe naisele ja ajumehe naisele anti kaelavöö. Peigmehe õdedele anti kirjud vööd. Siis sai tantsitud lõõtsapilli järele. Lauldi rahvalaule ja veel muid pulmalaule. Palju mängitav ja lauldav oli "Tuljak". |
|
| |
|
|
| |
Kui sai küllalt tantsitud ja lauldud, siis hakati minema peigmehe tallu. Enne äraminekut pandi pruut rehe alla toolile istuma, kust ta peigmees ära tõstis ja siis sinna tagasi asetas hõberubla. Pruudi lahkudes laulsid pruudi omaksed: |
|
| |
|
|
|
|
81 |
Kas teil head hoidijad,
|
|
|
|
82 |
Kas teil kenad kandejad,
|
|
|
|
83 |
Kes hoidvad mede õde ilusti
|
|
| |
pag. 78717
|
|
|
|
85 |
Kandvad neidu kenasti.
|
|
|
|
86 |
Kas teil hobu odral hoitud,
|
|
|
|
87 |
Kõrb on kaeral kasvatud,
|
|
|
|
88 |
Ruun on rukkil peatud,
|
|
|
|
89 |
Kes viib meie virvekese,
|
|
|
|
90 |
Talub taadi taimekese.
|
|
| |
Ei olnud aga peigmehel hääd hobused, siis lauldi: |
|
| |
|
|
|
|
93 |
Teil pole hobu odral hoitud,
|
|
|
|
94 |
Kõrb pole kaeral kasvatud,
|
|
|
|
95 |
Ruun pole rukkil peetud.
|
|
|
|
96 |
Ajumehe hall teil hange jäämas,
|
|
|
|
97 |
Kosilaste kõrb teil kõngemas.
|
|
|
|
98 |
Peigmehe täkk on täide söödud,
|
|
|
|
99 |
Lõuad lutika-ilased.
|
|
| |
Kui pruut asus rekke ja hakati peiu kodu poole sõitma, ning pruut meeldis peiu pulmalistele, siis laulsid nad: |
|
| |
|
|
|
|
102 |
Aituma neiu isale!
|
|
|
|
103 |
Aituma neiu emale!
|
|
|
|
104 |
Kes on kasvatanud neiu kenada,
|
|
|
|
105 |
Hoidnud neiu ilusa.
|
|
|
|
106 |
Hoidnud hooste jalusta,
|
|
|
|
107 |
Külakarja vainu päälta
|
|
|
|
108 |
Kus need pullid pusklevad
|
|
|
|
109 |
Ja need varsad võitlevad.
|
|
|
|
110 |
Ei pole kortsu kulmu pääl,
|
|
| |
pag. 78718
|
|
|
|
112 |
Ega armi juuste all.
|
|
|
|
113 |
Aituma neiu isale!
|
|
|
|
114 |
Aitama neiu emale!
|
|
| |
Sõidul peiu kodu poole kihutasid peiupoisid ja veljed (pruudi vennad ja peiupoisid) võidu. Katsuti, kes saab ennemini pakkuda peiu isale viina, mis neil ligi oli. Kihutati otsejoones üle väljade ja aedade. Ahju nurgale asetati peiukodus laud ja lauale veljede viinad. See oli nn "veljede laud", kuhu ei tohtinud teised minna. |
|
| |
|
|
| |
Vahepääl võitles peiu "saja" külavahel külapoiste ettepandud takistustega. Takistuste, nööride, puude jne võitmiseks tuli takistajaid külapoisse määrida viinaga. Kui "saja" jõudis pruudiga peiu tallu, siis paugutati püsse ja lauldi. Noorpaar pandi lauda sööma ja noorikule anti väike poiss nn "sülepoiss" sülle ja öeldi: "Katsu meie karjast kah!" Siis sidus noorik poisile sukad ja paela ümber kaela. |
|
| |
|
|
| |
Teisel päeval tulid peiu tallu pruudipulmalised rongis nn saunjas. Selle juhiks oli kõrvatsenaise mees ja sõitis reel, kuhu oli asetatud pruudi veimevakk ja pulmalipp. Seda rege hüüti saunja laevaks. Pärale jõudes laulsid saunjanaised: |
|
| |
|
|
|
|
121 |
Me tah'me küsitella kuulatella
|
|
|
|
122 |
Tah'me targu teada saada:
|
|
|
|
123 |
Kas teil tuba turvil köetud,
|
|
| |
pag. 78719
|
|
|
|
125 |
Saun on saarile köetud.
|
|
|
|
126 |
Kas teid kuldsed kuueõrred,
|
|
|
|
127 |
Hõbedased ratiõrred,
|
|
|
|
128 |
Karrased kasukaõrred.
|
|
|
|
129 |
Kus paneme kuue kuivama
|
|
|
|
130 |
ja kasukad paneme kahtuma.
|
|
|
|
131 |
Ehk teil urka ukse alla,
|
|
|
|
132 |
läpaauku läve alla.
|
|
|
|
133 |
Hukkab meie kardes kördid.
|
|
|
|
134 |
Ärge sõtke sest vihassa,
|
|
|
|
135 |
Ärge pange sest pahassa,
|
|
|
|
136 |
Et me kaua kodu jäime,
|
|
|
|
137 |
Kaua kodus viibisime.
|
|
|
|
138 |
Et teil küpsis külmaks läinud,
|
|
|
|
139 |
Jahuleemed jahtunud.
|
|
| |
Pääle laule anti luba "saunjale" sisse astuda. Kui "saunja" kuulis, et "saja"rongis pruudi regi oli ümber läinud, siis laulis "saunja". |
|
| |
|
|
|
|
142 |
Teil on hulbid hoidijad,
|
|
|
|
143 |
Teil on halbid kandijad,
|
|
|
|
144 |
Hoidsid mede õde halvasti.
|
|
|
|
145 |
Leidsime märgid mätastest,
|
|
|
|
146 |
Armid aiateivastest,
|
|
|
|
147 |
Jää päält verepisarad -
|
|
|
|
148 |
Kus tede hall tal annud armi,
|
|
|
|
149 |
Kus tede kõrb tal annud kõlli,
|
|
| |
pag. 78720
|
|
|
|
151 |
Kus tede must tal annud muksu.
|
|
|
|
152 |
Põll oli meie põllul maas
|
|
|
|
153 |
Ja tanu oli taga tänavas.
|
|
| |
Kui pruut ei olnud peiu vanematele ja omastele meele järele, siis lauldi "saunjale" vastu: |
|
| |
|
|
|
|
156 |
Ei see neid kõlba meile naiseks -
|
|
|
|
157 |
Ei saanud tuppa tõstemata,
|
|
|
|
158 |
Ahju ette asetamata,
|
|
|
|
159 |
Rehe alla reppi raiumata.
|
|
|
|
160 |
Toodi kui turvas tubaje,
|
|
|
|
161 |
Pandi kui pada tulele,
|
|
|
|
162 |
"Leemelälli" lõuka'asse.
|
|
|
|
163 |
Toodi tuppa tooli ette,
|
|
|
|
164 |
Ahju ette, roobi ette,
|
|
|
|
165 |
Põrandale latsti laste ette.
|
|
|
|
166 |
See on tööle tössike,
|
|
|
|
167 |
Sirbilöele lössike,
|
|
|
|
168 |
Heinakaarele kassike,
|
|
|
|
169 |
Rehevardale vasikas.
|
|
| |
Ning saunja laulis siis jälle vastu: |
|
| |
|
|
|
|
172 |
Enne mede eit võind kaubelda,
|
|
|
|
173 |
Enne võind müüa mütsida,
|
|
|
|
174 |
Kaubelda kalevipaaki,
|
|
|
|
175 |
Enne kui andis tütterida,
|
|
|
|
176 |
Andis halvale rahale -
|
|
|
|
177 |
Kuura kuue kopikule
|
|
|
|
178 |
Viru viie veeringule.
|
|
| |
pag. 78721 Seepääle anti saunjale süüa ja lauldi. Kirst s.o veimevakk viidi rehe alla ja hakati veimeid jagama. Peiupoistele, veljedele, ajumehele, isamehele ja peigmehele anti valged sallid, sokid ja vöö. Seepääle anti palku pulmateenijaile. "Pulmakink" s.o õlle- ja viinajagaja sai kindad ja paelad. Kokk ja "lusikavaagna loputaja" said sukad ja vööd. Veimete eest korjasid peiupoisid ja veljed raha matiga. Kui juba küllalt tantsitud ja lauldud, siis hakkas saunja minema ja laulsid: |
|
| |
|
|
|
|
181 |
Hakkame meie minema,
|
|
|
|
182 |
Me oleme palju kahju teinud,
|
|
|
|
183 |
Salve kaeru me kaotand,
|
|
|
|
184 |
Kuhja heinu me kulutand
|
|
| |
jne.
|
|
| |
(Järg ununud) |
|
| |
|
|
| |
Siis peeti kahel pool pulmi eraldi, kuni lõppesid õlled ja viinad. Siis lahkuti. Pulmaliste leivakott oli tühjaks söödud - kaks pätsi leiba, kaks lambakintsu, sealiha ja võid. |
|
| |
|
|
|
| |
|