| |
Pulmad.
|
|
| |
Kolm nädalat pääle kihluspidu algasid pulmad, siis sõideti laulatusele. Laulatuselt saabudes mindi kahele poole: osa pulmalisi pruudiga läksid pruudi koju, teine osa peigmehe koju. (Mõnel pool mindi ka kohe pruudi juure koos, kus peeti pulmi 3-4 päeva, ja siis mindi alles peigmehe juure, kus jälle pidutseti teist samapalju aega). See oli tegelik pulmade algus. Peigmees valis pulmaliste hulgast kaks peiupoissi (peigmees oli nüüd omas kodus; laulatuselt tulles peigmees saatis pruudi vanemate koju ja tuli siis oma vanemate koju), pruut valis kaks velje. Need olid pulmas tähtsad mehed. Samal õhtul, kui oli laulatus, sõideti peigmehe kodust sääl olevate pulmalistega pruudi koju. Kõige ees sõitsid peiupoisid. Pruudi kodus võeti pulmalised lahkesti vastu, kuid pruut end kohe ei näidanud. Pulmalised nõudsid pruuti; siis toodi jälle võõraid neiusid tuppa, aga pulmalised teatasid lauluga, et need pole õiged. Lõpuks saabus õige pruut, sellega olid pulmalised rahul. Sel ööl viibiti pruudi kodus. |
|
| |
|
|
| |
Järgmisel hommikul peigmees ja pruut ühes osa pulmalistega sõitsid peigmehe koju. Kõige ees sõitsid jälle peiupoisid, kaelas valged rätikud ja veimed, mida oli neile kinkinud pruut. Need olid nn. kaelaveimed (s.o kirjud vööd, tuttidega paelad, kindad). Kogu see sõit oli saajasõit. Hobused ja sõitjad olid ehitud, sõiduriistad puistatud üle värviliste laastudega. Sõit toimus suure käraga. Kogu tee hüüti kooris: "Hõissa, pulmad! Hõissa, pulmad! Hõissassaa!" Rongi taga sõitis üks või mitu pillimeest, kogu tee ürgas pill (lõõtspill, torupill). Teel peeti saajasõitjad sageli kinni ja noriti viina. Kui lõpuks jõuti peigmehe koju, siis peigmehe vanemad tulid noorpaarile õue vastu. Sageli oli löödud üles auvärav. |
|
| |
|
|
| |
Vahepääl pruudi kodus märgati teiste ärasõitu ja sõideti tuhat-tulist järele. See oli saajasõidu teine pool. Mida kiiremini pruudi omaksed järele jõuavad peigmehe omaksile, seda nobedam ja usinam pidi olema pruut. Nende saajalistega oli kaasas pruudi veimevakk, milliseks oli suur puukirst, täis kirjusid vöid, sukki, kindaid, särke jne. Need olid kingitusiks. Kirstu toojaiks olid kirstumehed, kirstu sõidutajaiks ajumehed. Kirstul oli pääl pulmalipp. Kui lõpuks jõuti peigmehe koju, siis küsiti varastatud pruudi järele. Pruut leitud, algasid pulmalõbud. Üheks tähtsamaks toiminguks oli noorpaarile raha kogumine. Seda saadi kõigepealt veimete jagamisega. Anti igale pulmalisele veimevakast üks asi ja tasuks pidi annetama noorpaarile raha. Muidugi anti lähemaile sugulasile suuremad kingid. Veimete jagamine toimus järgmiselt: kirstumehed tõid kirstu sisse, mis avati. Säält võeti välja üksikud veimed, mille üks kirstumees ajas ridva otsa ja laulis ise: "Hõissa, pulmad! Tulge pulma!" ja nimetas siis selle nime, kellele tahtis anda veime. Tema kõrval seisis teine kirstumees, käes puukarp, mille pihta koputas pulgaga. Veimeid välja jagades ta laulis: |
|
| |
|
|
|
|
8 |
"Valget raha, näpu vaeva!"
|
|
|
|
9 |
"Vasest raha me ei taha,
|
|
|
|
10 |
selle viskab noorik maha!"
|
|
| |
Tema oli siis nii öelda kasseerija. Veimete jagamise järele algas pruudi ehtimine. Talle pandi tanu pähe, sellest momendist ta sai nooriku nime. Siis järgnes vastse nooriku tantsitamine. Pääle kõiki neid lõbustusi mindi sööma; noorik asetati laua otsa. Lauas jagas noorik pulmalistele viina ja saia, mille eest sai jälle raha. |
|
| |
|
|
| |
Pulma ajaks oli pulmamaja ehitud; katusel oli tingimata pulmalipp. Tubade seinad olid üle tõmmatud ilusamate kangastega, et näidata pere rikkust. Kangaste seintele kinnituseks oli kangaste äärile õmmeldud riideribad, millest käisid läbi puupulgad, nn. nakid. Need nakid pisteti seinaprao vahele ja nii jäi kogu kangas rippu seinale. Kangaste ülesriputajad olid ka pulmas tähtsad mehed, neid nimetati nakitajaiks. |
|
| |
|
|
| |
Kogu pulma ajal toimus noorpaarile raha kogumine. Selleks leiti kõiksugu teid. Lasti käia ringi õllekann. Kui noorik andis joojaile kirjusid paelu, siis pidid joojad, nimelt iga paela saaja, viskama kannu raha. Nii kogus sageli pool kannutäit vaskraha, kusjuures rahade päält joodi vahetpidamata õlut. |
|
| |
|
|
| |
Ööseti võeti pulmaliste riided ära ja tehti neist nn. pood, kust igamees pidi oma riided tagasi ostma. |
|
| |
|
|
| |
Kogutud raha kasutas noorpaar oma uue kodu korralduseks. |
|
| |
|
|
| |
P. S. |
|
| |
|
|
|
|
23 |
Laulatusele sõitsid pruut ja peig lahus, peig isamehega omas sõiduriistas ja pruut nn. kõrvatsenaisega teises. Kõrvatsenaine istus sõidu ajal pruudi kõrval, ehtis pruuti laulatusele minnes, ja pani hiljem pruudile ka tanu pähe.
|
|
|
|
24 |
%%
|
|
|
| |
|