E 78749/61

e000787490000
Läänemaa — Varbla
Nugis, Artur
1932

Metadata

COL: Artur Nugis, Pärnu poegl. gümn. õpil.
ID: E 78749/61
INF_NIMI: 56. a. naine
LLIIK: Pulmalaulud
LOC: Varbla khk.
ZANR: kombekirjeldus/regilaul
TMP: 1932

Pulmad ja kosjad.
Pulmi peeti harilikult sügisel ja talvel. Kosjas käidi neljapäeva õhtuti. Varem saadeti vana naine, peigmehe lähemate omaste hulgast või ka võõras, kes kuulas, kas tüdruk tuleb või ei.
Neljapäeva õhtul sõitis siis peigmees isamehega kosja. Sõideti tasa. Talus isamees hakkas hööritama, et neil noor hobune või mullikas kadunud, ja jäljed juhatanud neid siia tallu. Pererahvas andis siis loa otsida. Isamees otsis siis tüdruku ülesse, kes oli peidetud kambrisse või mujale ja pakkus viina; kui viinapude- lile vöö kaela seoti, siis kosjad olid vastu võetud.
Samal laupäeval isamees ja peigmees läksid pruudile järgi, ning sõideti siis pruudi ja kõrvatse-naisega pruutleeri.
Juba varahommikul riietus pruut. Selga pandi kuub ja kasukas ning kätte valged kindad. Kui peigmees tuli, läks pruut riietatult teda teretama. Peigmees teretas pruuti sõnadega:
     10  "Nüüd oled minu ja jumala,
     11  ennem olid isa ja ema jagu."
Samal õhtul kogunesid lähemad sugulased "käeande peole". Pruut andis sellel peol peigmehele, selle isale, emale, vendadele ning õdedele; kosilasele ja selle naisele kindaid, vöösid, sokke jne, milliseid nimetati "käeandmeiks".
Pääle pruutleeri käis pruut külas pakkumas viina, mille vastu anti sokke, kindaid, paelu, vöösid jne. Sellist korjamist nimetati "hundihänna" ajamiseks ehk lihtsalt "hända" ajamiseks.
Peigmeest pääle pruutleeri nimetati "pool-hunti, pool-õuekoera".
Pruudi juures käisid enne pulmi igal neljapäeval ja laupäeval (õhtuti) külatüdrukud valmistamas veimeid.
Laulatusele sõideti saatjateta. Ligi olid ainult isamees ja kõrvatse-naine.
Peigmees läks pruuti ära tooma. Peigmehe pulmaliste sõitu nooriku tallu nimetati sajaks. Saja ees sõitis ajumees, hobuse seljas või saaniga. Pruudi talu ligidal sõitis ajumees laulunaistega ette, kuna saja ootama jäi, kuni neil luba anti sisse sõita.
Pruudi talu väravas algas laulusõda. Peigmehe poolt lauldi:
     26  "Siia tulid sisse sirgujäljed,
     27  sirgujäljed, virgujäljed.
     28  Siia mede vend on viinad joonud,
pag. 78752
     30  saiad söönud
     31  raha-kukkuri kulutanud,
     32  tassenpunga kulutanud.
     33  Ma tulin oma otsima
     34  ja lina-peada lunastama
     35  ja valget peada vaatama."
Pruudi poolt vastati:
     38  "Ei neidu pole meile.
     39  Neidu lükkas paadi parda äärest,
     40  lükkas laeva lõuterist.
     41  Ta pani põlle purjedeksi,
     42  põlle-paelad peeledeksi.
     43  Ta pani sõrmed sõudemaie
     44  Käsivarred vaakimaie."
Sellele vastati peigmehe lauljatelt:
     47  "Mis te vaesed valetate.
     48  Neid on teie kamberisse,
     49  vaatab meie valge venna pääle,
     50  valge venna räti pääle."
Pulmaameti meestel: peigmehel, peiupoistel ja ajumehel olid kuue pääl, ümber õlgade valged rätikud.
Kui oli antud luba sisse sõita, selleks seoti ajumehe looga külge vöö või kindad paeltega, siis sõitis ajumees sajale vastu ja tõi nad pulmamajja.
Nüüd lauldi, et noorik toodaks välja. Veljed, pruudipoolsed ametimehed, tõid aidast "valenooriku". Peigmehe pulmalised pidid ütlema, kas see on nende oma. "Valenoorikuks" oli mees või mõni tüdruk, kes oli riietatud pruudirõivastesse. Kui pulmalised leidsid, et pole oma, siis vastati:
     57  "Ei see neid pole meie oma.
     58  See küll hüppab hundiviisi,
     59  see küll kargab karuviisi.
     60  See viige põllale vare äärde,
     61  tuli tukiga järele.
     62  Hundid ta osa jagagu,
     63  Kiitsakud kisa pidagu,
     64  varesed valjust karigu."
pag. 76754 Kui oli oma, siis võeti vastu. Peigmehe pulmalistele anti süüa ja lauldi:
     67  "Sööge langud, jooge langud!
     68  Sööge julgest, jooge julgest!
     69  Ärge te ohke, ärge te kartke,
     70  et teil tuleb leivast puudu.
     71  Ühte me sööme ja teist me teeme,
     72  seitse sõtket seina taga.
     73  Meil on küdid küpsetamas,
     74  Nadud on ahju laskemassa,
     75  venna-naised veeretamas.
     76  Ärge ohke, ärge kartke,
     77  et meil tuleb lihast puudu.
     78  Meie ätt tappis selle härja,
     79  kes pole põlvel põldu künnud.
     80  Meie ätt tappis selle lehma,
     81  kel pole lüpsik alla saanud.
     82  Meie ätt tappis selle härja,
     83  tuhat sülda oli turja pikk,
pag. 78755
     85  tuhat oli turjade vahet,
     86  Sada sülda oli sarve pikk,
     87  sada oli sarvede vaheta.
     88  Kümme sülda oli külge pikk
     89  ja kümme külgede vaheta.
     90  Kiut meil kütke otsas,
     91  kui on tarvis, siis tapame;
     92  kui tuleb puudus, siis popsime.
     93  Ärge ohke, ärge kartke!
     94  Sööge julgest, jooge julgest!
     95  Ärge kartke, et tuleb joogist puudu.
     96  Ühte me joome, teist me teeme,
     97  kolmas käärib kamberis,
     98  neljas linnaksed ligus.
     99  Sööge julgest, jooge julgest!
     100  Meie ätt tegi hästi õlle:
     101  ta käis tihti aidateed,
     102  sagedasti salveteed,
     103  kasinasti kaevuteed.
     104  Kes küll mekib, maha kukub,
pag. 78756
     106  kes küll katsub, kaela murrab,
     107  seale suud ja koerale käppa,
     108  ise põrandale patsti maha!"
Sellele vastasid langud:
     111  "Ait' jumal', me täname,
     112  ait' jumal' laua seadijale
     113  Ta pani otsad hommikusse,
     114  tüiotsad tõusme poole,
     115  ladvaotsad lõuna poole.
     116  Ait' jumal' pereisale,
     117  Ait' jumal' pereemale,
     118  kes oli katnud langu lauad.
     119  Ees-ots oli oinapraadi,
     120  taga-otsas tallepraadi,
     121  vahel oli vasikapraadi,
     122  keskel kirju linnu praadi.
     123  Ait' jumal', me täname,
     124  Ait' jumal' pereisale,
     125  kes oli seadnud langu lauad,
     126  Kannukõrvad meeste poole,
     127  Kapakõrvad naiste poole,
pag. 78757
     129  Kipukõrvad laste poole.
     130  Ait' jumal' me täname.
     131  Täis me suini, täis me päini,
     132  Kaelani kanamunada,
     133  õlani sooja õluta,
     134  seljani sealihada."
Peigmehe pulmalised viisid nooriku enda tallu. Pruudi kodus pandi noorik istuma rehe alla toolile. "Hujumüts" pandi piitsavarre otsa ning peiupoiss piiras ümber nooriku pää, öeldes: "Pea meeles!" Kolm korda passis ta noorikule mütsi pähe. Kaks korda viskas noorik mütsi laudile, kust ta tõi alla peiupoiss. Kolmandal korral jättis ta mütsi pähe. Peigmees viis siis nooriku ära, pannes toolile rubla. Pruudi pulmalised sõitsid pääle seda peigmehe tallu. Seda pulmarongi nimet. saunjaks. Kõige ees sõitis saunjavanem, kes oli kõrvatsenaise mees, veimekirstu otsas, mille oli lipp ja nimet. laevaks. Saunjavanemal oli siidist müts, hobusesabast habe ja lina-peo oli patsiks.
Taluväravas lauldi:
     139  ''Meie tahame küsitella,
     140  küsitella, kuulutella.
     141  Tahame targu teada saada:
     142  Kas teil tuba, kas teil luba,
     143  kas teil luba lusti lüüa,
     144  luba lustila elada?
     145  Kui pole tuba, kui pole luba,
     146  kui pole luba lustila elada:
     147  hüppan teie harjale,
     148  kargan teie katusele,
     149  hakkan harjast harutama,
     150  kordasida kiskumaie.
     151  Malgad ma viskan Muhumaale,
     152  harja viskan Harjumaale
     153  korrad mina viskan Kuuramaale
     154  roekad mina viskan Rootsimaale,
pag. 78759
     156  vitsad viskan Virumaale,
     157  latid mina viskan Lätimaale,
     158  räästad mina viskan Ruhnu saare.
     159  Siis on meil tuba, siis on luba,
     160  luba lustila elada.
     161  Meie tahame küsitella,
     162  küsitella kuulatella.
     163  Kas teil tuba turvil köetud,
     164  saun on saarile 1
(köetud)
soendud?
     165  Kas teil kuldsed kuueõrred,
     166  hõbedased rätiõrred,
     167  karrased kasukaõrred?
     168  Kus paneme kuue kuivama
     169  ja kasuka paneme kahtuma?
     170  Ehk teil urka ukse alla,
     171  läpaauku läve alla.
     172  Hukkab meie uued kuued,
     173  kahjab meie karda-kördid.
     174  Ärge võtke sest vihassa,
     175  ärge pange sest pahassa,
pag. 78760
     177  et me kaua kodu jäime,
     178  kaua kodu viibisime,
     179  et teil küpsis külmaks läinud,
     180  jahu-leemed jahtunud."
Toas laulsid pruudi pulmalised:
     183  "Marikene, õekene,
     184  me tulime sinda vaatamaie,
     185  me tulime huigu heitemaie,
     186  saba sõlge päästemaie.
     187  Ehk sa seisad seina taga,
     188  ehk sa vaatad varna taga,
     189  ehk sa nutad nurga taga,
     190  ehk sa hulud ukse taga.
     191  Kas sa nutad nurgad märjad,
     192  kus sa seisad seinad märjad,
     193  kus sa vaatad varnad märjad,
     194  kas sa hulud uksed märjad.
     195  Ehk on sul põhku põlveni,
     196  kirpa kingakannani,
     197  latikaid luu-pealse kondini,
pag. 78761
     199  täida pastlatärkeni.
     200  Tule aga meie sekka seisemaie,
     201  tule aga meie hulka hõiskama,
     202  meie sekka lusti lööma!"
Toas nii lauldud ja küllalt vastamisi sõimatud, mindi rehe alla ja hakati veimeid jagama. Peiupoistele anti suured kimbud paelu, tuttidega, milliseid nad ümber maja jookstes maha viskasid, kust neid korjasid pulmalised. Neid paelu nimet. "õue põksupaelteks". Suure matiga korjati raha veimete eest, mida nimet. "näpuvaevaks". Pääle seda löödi kuppu, viheldi, arstiti haigusid ja koguti raha pereisale ning pereemale.
Siis lahkusid pruudi pulmalised, ning pääle seda ka teised.
1 (köetud)

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

E 78711/21 31 %
E 56341/5 13 %
ERA II 11, 41/2 (3) 12 %
E 86533 (20) 11 %
E 82758/67 11 %

Contains poems

EÜS X 2238 (3)   72 %
H IV 2, 72 (22)   63 %
E 79228 (10)   62 %
E 19417 (4)   58 %
E 79228/9 (13)   58 %
E 79228 (12)   57 %
E 85305 (3)   54 %
E 38201 (c)   53 %
ERA II 196, 542 (39)   53 %
E 79229/30 (16)   52 %
E 56040 (79)   50 %
EÜS VI 469 (54)   50 %