E 78797/809

e000787970000
Pärnumaa — Halliste; Pärnumaa — Karksi
Ilves, Ervin
1932

Metadata

COL: Ervin Ilves, Pärnu poegl. gümn. õpilane
ID: E 78797/809
INF_ELUL: 50 a.
INF_NIMI: Elsa Tooming
LLIIK: Pulmalaulud
LOC: Mõisaküla < Karksi khk. & Audru khk.
ZANR: kombekirjeldus/siirdevormiline laul
TMP: 1932

Kosja- ja pulmakombeid.
Kui noormees leerist läbi olnud, hakanud ta naisevõtmisele mõtlema. Alguses tulnud muidugi sõita kosja, et saada nõusolekut abiellumiseks pruudilt eneselt ja ta vanemailt.
Enne kosjasõitu otsinud peig enesele ligi mõne vanema mehe, kes olnud hea jutu- ja laulumees. Seda meest nim. isameheks, käemeheks, kälimeheks jne. Kosja sõidetud ikka neljapäeviti, (olevat vana. paganausu püha), talvel kuljuste-kellade helinal, toredas värvilises saanis, mille ees uhke hobune olnud. Sõidetud suure laulu ja hõiskamisega. Muidugi olnud kaasas ka oma kosjaviinad; üks pudel naistele ja teine meestele (meeste viin). Pruudi tallu jõudes teinud igamees nii, nagu oleks nad kogemata juhtunud siia, sest olevat kadunud kas kana, mõni lind või mõni teine loom ja nad tulnud ka siia tallu, kas ei ole teda ehk siin. Pererahvas annud ka siis luba öeldes, et otsige ehk leiate, sest siin oli jo võõraid kanu nähtud. Vahepääl oli istutud lauda ja kosjaviina juues arutleti seda asja edasi, kuni peig võis hakata oma "kadunud kanakest" otsima.
Vahepääl oli pruudil ka juba selge, milles asi seisab ja ta oli ehtinud end vastavalt paremaisse riietesse.
Sel ajal kui peig pruuti otsis, kõlas isamehelt juba kosjalaul (saadud Lippartilt):
1.
     11  Mis ühe noore peiule,
     12  Veel paremat võib olla,
     13  Kui ilus, kena pruudike,
     14  Eks tal või kosja tulla.
pag. 78799
     16  Ilus haljas, ilus armas.
     17  On minu pruudi krants!
2.
     19  Küll elavate tähtega,
     20  Su nimi kirjutatud.
     21  Mu südames see kustmata,
     22  Sääl saab ta alles hoitud.
     23  Ilus haljas, ilus armas,
     24  On minu pruudi krants!
3.
     26  Kui esimest kord nägin sind,
     27  Mul tuksub kohe süda,
     28  Ja mõtlesin kui ilus lind,
     29  Ei seda ma ei jäta.
     30  Ilus haljas, ilus armas
     31  On minu pruudi krants!
4.
     33  Ei või ma iial ühtki tund,
     34  Sind oma meelest jätta,
     35  Mu süda ihkab ainult sind
     36  Suud armust siis ka võtta.
     37  Ilus haljas, ilus armas.
     38  On minu pruudi krants!
pag. 78800 ehk:
1.
     42  Mu armastus on lõim,
     43  Ju seda teab kõik loom.
     44  Ja minu kallis pruudike,
     45  Kes mind vaatas lahkeste.
     46  Ja mind, ja mind, ja mind.
     47  Nii hellalt armastas.
2.
     49  Tal kuldsed juuksed peas.
     50  Ja mesi suksed 1
(?)
 suus,
     51  Ta silmad on mind haavanud.
     52  Ja roosad huuled arstinud.
     53  Mu omaks jäi ta,
     54  Ei keegi teine saand.
3.
     56  Meid lahutada elades,
     57  Me sureme ka üheskoos.
     58  Ma jäin, ma jäin, ma jäin
     59  Nii truuks temale.
(Viimast laulu lauldud kosjalt koju sõites.)
Vahepääl olid pruuti-peigmeest ka istunud kosjaviinade juure ja nüüd need päris kosjaviina joomised lahti läinud. Peremees muretses ka enese tagavarast lisa ja nii joodud ja lauldud poole ööni. Määratud kindlaks pulmapäev jne. Koju sõidetud jälle lauluga, sest nüüd olnud "paras aur peas" ja laul tulnud ka paremini. Laulus ülistati peiu ja pruudi voorusi jne.
Enne pulmi hõigatud pruutpaar kolm korda kirikust, selleks, kas ei leidu ehk inimesi, kelledel selle abielu vastu ehk midagi ütlemist - vastuseismist oleks.
Et kodusolijad teada saaks, ilma, et peig sellest räägiks, kas kosjad on vastu võetud või ei, seotud tühjaks joodud viinapudeli kaela otsa vöö ja kindad (pidid tähendama, et kosjad on võetud vastu). Samu pudeleid tarvitatud hiljem pulmas ka tervisejoomise viina juures. Need pudelid olnud kui asitõendused - tunnistused peiule, et kosjad on võetud ikka kindlasti vastu. Muidugi pidi neil vöö ja kindad pulmalauas ja ka pääle kosje alles kaela otsas seotud olema.
Enne pulmi keedetud ja küpsetatud juba mitu päeva nii peiu- kui pruudi kodus. Pruulitud õlut jne, et oleks süüa ja juua pulmapäeval tublisti enesel ja külalistel. Pulmi peetud mitu päeva- (kuni kolm päeva ja rohkemgi veel.) Esimesel pulmapäeval (harilikult pühapäev) sõidetud kirikusse laulatusele. Sõidetud hobustega pikas hanereas. Talvel kuljuste helinal. Kirikus sündinud harilik laulatus tseremoonia. Kirikust koju sõites pandud pulmarongil mitmel kohal tee eest kinni, (tehtud aed ette vm) ja enne läbi ei lastud, kui peigmees pidi andma tee kinnipanijatele viina.
Pulmis söödud ja joodud nii et "kõht olnud järjest lõhkemisel".
Enne kirikusse sõitu valiti (kas näiteks loosi teel) pruutpaarile kaaslasi nn peiupoisse peiutüdrukutega, mis olnud ka omaette kui pruutpaarid.
pag. 78803 Õhtul heitnud magama see, kes olnud väsinud, teised trallitanud terve öö õllekannu juures istudes. Ülevalolijad otsisid magajad (lakkadest jne) üles ja sidusid magajate jalad ühte, mis ärgates teinud nalja, kui rabeleti uniselt, harutades lahti jalgu nöörest.
Pulmas esinenud ka laulumehi, kaasitajaid. Ühed laulnud peiu poolt ja teised pruudi poolt. Mõlemad kaasitajad püüdsid vastast maha teha ja oma poole voorusi tõsta.
Üks kaasitamislaul, mida laulnud pruudi kaasitaja, olnud järgmine (saadud E. Toomingalt):
     80  Petelik ol'd elle-velle,
     81  Petelik ol'd pettemaie,
     82  Valelik ol'd võttemaie,
     83  Ikka kitid ikka ütlid:
     84  Tule mulle, mul om külla.
     85  Saa mulle, mul om saia,
     86  Mul om kodun kolme aita,
     87  Sehen om neil seitse salve:
     88  Üks on roonitu rügasid,
     89  Teine tasa tatardega,
     90  Kolmas kahab kaaradega,
     91  Neljas keerukesvadega,
     92  Viies linaseemetega.
     93  Sain ma sulle saanuessa
     94  Jätu sulle jäänuessa
     95  Kus see külla mis austid
     96  Kus nii asja mis sa kitid.
     97  Sul olli kodun kolme aita,
     98  Sehen olli seitse salve,
     99  Üks olli hiirtel hiiratse,
     100  Teine kassele karate,
     101  Kolmas roti lusti lüüa.
pag. 78805
     103  Nii olli asja, mis austed,
     104  Nii olli külla mis 2
(sa)
 kitid
     105  Petelik ol'd elle-velle
     106  Petelik ol'd pettemaie
     107  Valelik ol'd võttemaie.
     108  Ikka kitid, ikka ütlid:
     109  Tule mulle, mul om külla
     110  Saa mulle, mul om saia.
     111  Mul om purres purgandista,
     112  Redel om mul rõigastesta,
     113  Üles minna uibuesse,
     114  Maha tulla marjapuisse.
     115  Minul om man marjaaia,
     116  Ussen om mul uibuaia,
     117  Veeren om viha-lehese
     118  Sain ma sulle saanuessa
     119  Jätu sulle jäänuessa
     120  Kus sii külla, mis sa kitid
pag. 78806
     122  Kus nii asja, mis sa austid.
     123  Kus olli hundil uibuaia
     124  Või olli maidal marjaaia
     125  Veenusel vihalehese.
     126  Nii oli asja, mis austid
     127  Nii olli külla, mis kitid.
     128  Petelik ollid elle-velle
jne.
     130  Mul om kulda kauke'enna
     131  Hõbedat vammuse vahele
(Vahepealt on unustatud.)
     134  Sain ma sulle saanuessa
jne.
     136  Sul olli kirbu kaukenna
     137  Täie vammuse vahele
     138  Nii olli asja, mis 2
(sa)
 austid
     139  Nii olli külla, mis 2
(sa)
 kitid
     140  Petelik ollid elle-velle
jne.
     142  Tuu sul kolme kingasida
     143  Ühed tuu sul' puise kinga
     144  Teise tuu sul luise kinga
pag. 78807
     146  Kolmate tuu sul' keeritse kinga.
     147  Puise tuu sul' puie tuua,
     148  Luise tuu sul' lusti lüüa,
     149  Keeritse tuu sul' kirikun käia.
     150  Sain ma sulle saanuessa
jne.
     152  Tõid mul paari pastelida.
     153  Need olid kolmest jakatud.
     154  Otsa pääl ollid oravenahka
     155  Nuki pääl nugisenahka
     156  Keskel kirju koera nahka.
     157  Nii olli asja mis austid
jne.
     159  Petelik ol'd elle-velle
jne.
     161  Tuu sul Pärnust pääräti
     162  Riiast tuu sul reesikese.
     163  Sain ma sulle saanuessa
jne.
     165  Pistid mu pää põleme;
     166  Sii olli Pärnu päärätti.
     167  Käänid kaala katekõrra
pag. 78808
     169  See olli Riia reesikene,
     170  Nii olli asja mis austid
     171  Nii olli külla mis kitid.
Nii lauldud vastamisi, tuues esile peiu ja pruudi voorusi ja puudusi.
Pulma lõppedes andnud pruut peiupoistele vöö ehk kindad, käteräti jne (mis olid ta oma kätetöö. Peiu sugulastele ka kindad ehk sukad. Ämmale ja äiale annetas ta särgi, vöö, käteräti ja sukad. Et pruudile kaotatud varandust tagasi anda, selleks korjanud keegi pulmalisile raha ja antud pruudile. Ka antud raha asemel enamasti majatarbeid.
Algas pruudi lahkumine isakodust. See olnud tihti väga kurb, nutnud palju, sest ta ei tahtnud lahkuda vanemaist. Trööstimisile alludes lahkus viimaks siiski. Ka pulmalised tulid (peamiselt lähedased sugulased) pruuti uude kodu saatma. Uues kodus peetud pulmi edasi, mis aga polnud enam nii rõõmsad, kui enne (oldi juba väsinud).
Kaasavaraks tal suuremat ligi tuua ei olnud; ainult laulude järgi mida ta oskas, hinnati teda. Mida paremini ta laulda oskas, seda rikkam pruut.
Uude kodu jõudes pidi pruut näitama oma virkust järgmiselt: ämm jooksis ees ümber maja ja pruut järel. Kui pruut ämma kätte sai, siis antud majavõtmed pruudile. Sellega näidati pruudile, et ta kõlbab "majalukuks".
Varsti lahkunud pulmalised ja pruut jäi oma perega uude kodu. Alguses igatsenud pruut küll isakodu järele, kuid harjunud varsti ka uue koduga.
*1 Lisatud noot
1 (?)
2 (sa)

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

E A 419/27 (3) 27 %
H II 5, 19/24 (11) 12 %
E 18181 (4) 11 %
H III 13, 681/6 (7) 10 %
E 15027/31 (6) 10 %
H III 30, 116/8 (10) 10 %
EKmS 8&amp;#xB0; 3, 618/22 (6) 10 %
E 31017/20 10 %
EÜS V 448/50 (135) 10 %

Contains poems

E 78810   76 %