| |
Kosja kombeid.
|
|
| |
Kosjade eel käis eelkuulamas sagedasti kosilase isa, ema, ristiema või ristiisa. Kuid tuli ette ka juhtumeid, mil mindi kosja ootamatult, etteteatamatult. |
|
| |
|
|
| |
Kosja-minejal oli saatjaks tavaliselt mõni lähimaid sugulasi, vanem mees, nn isamees, kes pidi olema tingimata naisemees, et pruut ei vahetaks kosilast isamehega. Kosja mindi neljapäeval, harvemini pühapäeval. |
|
| |
|
|
| |
Hobused on ilustatud kellukestega, samuti ka kosjapiits on kauneimaid piitsu. |
|
| |
|
|
| |
Kosilasel on kaasas paar pudelit viina äiapapale karastuseks. |
|
| |
|
|
| |
Saabunud kavatsetud tallu, astub ees sisse isamees, ta järel kosilane. Tuleku põhjust antakse teada, mõistukõnede kaudu, nii öeldakse näit., et tuldud otsima kadunud kanakest jt. Pruudi nõustumisel räägitakse kokku selle vanematega pulmade üle. |
|
| |
|
|
| |
Kosjaviinade joomisel maksab isamees sisse käsiraha (umbes 50 rubla). Kui pruut aga hiljem loobub peigmehest, siis on ta kohustatud maksma tagasi käsiraha ja lisama juurde veel pool summast. Pudelid tühjendatud, seob pruut sukapaeltega veimeid nende kaelule, näit. kindaid, sukki jm, millised määratud äiale ja ämmale. Pääle selle lahkuvad kosilased. |
|
| |
|
|
| |
pag. 78844 Pulmakombeid.
%
Kaks nädalat pääle kosje järgnevad pulmad. Pulmade eel sõidab peigmees linna ostma kinke pruudile. Valmistatakse toite nii peigmehe kui ka pruudi pool. |
|
| |
|
|
| |
Kirikusse sõidavad pruut ja peigmees koos. Kirikusse minnes ja kirikus olles peavad nad hoidma kinni tugevasti teisteise käest, et ei pääseks minema nende vahelt ühtki inimest, et vältida seega õndumisi tulevas elus. Samuti on keelatud teretamine laulatuse ajal. |
|
| |
|
|
| |
Lahkunud kirikust, sõidab noorpaar nooriku tallu. Kodusõidul antakse noorikule sülle lapsi, et ta omaks õnneliku, pererikka elu. Kodu uksel tullakse vastu leivapätsiga, et uues peres oleks alati leiba külluses. |
|
| |
|
|
| |
Järgmisel päeval, s.o esmaspäeva õhtul, tulevad pruudi järgi peigmehe sugulased, nn päralised, kaasas lipp, mis kinnitatakse teise lipu kõrvale, maja katusele. |
|
| |
|
|
| |
Nooriku pool süüakse ja juuakse ning lüüakse tantsu. Toitudest oleks nimetada sülti, sepikut, vorsti, saia jm. Viimase toiduna esitati nii nooriku kui ka peigmehe pool alati kapsaid, et anda mõista külalistele lahkumiseks. |
|
| |
|
|
| |
Järgmisel päeval lahkutakse, jättes nooriku isa-ema langu jooma. Lahkudes püüab iga "päraline" haara- ta midagi toast, näit. isegi luua, et seda viia veimena peigmehe koju. Olles teel, sõidavad eel noorpaar ja peigmehe omaksed, tagant tulevad aga nooriku omaksed, nn saadikud, veimekirstuga, millel lipp. |
|
| |
|
|
| |
Teel hüütakse alatasa: "Hõissa, kahe noore pulmad!" Sagedasti sulutakse tee teiste isikute poolt, asetatakse ette roovikuid ja mitmesuguseid muid takistisi ning nõuti seega pulmalisilt viina, s.o "passi nõudmine". Tee sulgejate soovi rahuldab harilikult isamees. |
|
| |
|
|
| |
Samuti nagu nooriku pool, leiab aset peigmehegi pool suur söömine ja joomine. Pulma tantsest oleks nimetada näit.: polkat, upsvalssi, näpupolkat jt. |
|
| |
|
|
| |
Kes esimesena saab viia tantsima pruudi, saab sellelt kingina taskuräti või paar kindaid. Nim. esimest nooriku tantsu nimetatakse "kirbu maharaputamise tantsuks". Õhtul sünnib nooriku tüdrukute killast välja-tõstmine ja naiste kilda vastuvõtmine. Samuti toimitakse vastavalt ka peigmehe suhtes. |
|
| |
|
|
| |
Pulma lõpul jagati veimeid. Harilikult sai peigmehe isa särgi, püksid, sukki, kindaid ja vöö, ema teki, voodilina, särgi ja sukki. Veimed jagatud, mindi rõivastatult neisse, tantsima. |
|
| |
|
|
| |
Pulma-piduliste seast kaovad õhtul salaja noorpaar, minnes puhkama aita. Hommikul ilmuvad neid "äratama" pulmalised, lõhkudes igasuguste riistadega aida ukse taga. Et rahuldada külaliste nõudmist, annab peigmees läbi aida uksealuse augu "ärataja- le" paar pudelit viina. |
|
| |
|
|
| |
Kogu pulma kestes on tavalisimaid kaasitamisi: |
|
| |
|
|
|
|
38 |
"Lepp oli linna uulitsal,
|
|
|
|
39 |
Tamm oli Tartu väraval."
|
|
| |
Ülalnim. sõnu muudeti vastavalt talude nimedele. Pulma kestus oli harilikult kolm päeva. |
|
| |
|
|
| |
Pääle pulmi näitab vanaperenaine noorikule oma vara. Toas tõmbab noorik kolm korda luuaga üle põranda, heidab siis luua nurka, lisab aga ta juurde paar kindaid tüdrukule. Samuti jätab ta paari kindaid hobuste talli, sulasele, ja kaevu äärele, poisile. |
|
| |
|
|
|
| |
|