| |
Kosjakombeid.
|
|
| |
Neljapäeva õhtul mindi kosja. Peigmehel oli ligi võetud nn "kõrvatsimees". Nad sõitsid kositava neiu tallu. Mindi teretamata tuppa. Peremees pakkus neile tooli, mida aga kosilane ei võtnud vastu. Nad vabandasid ja ütlesid, et nad olevat lihunikud ning tahtvat noort "puula" (lehma) osta. Peremees viis nad loomalauta, kuid kosilane ei rahuldunud ühegi loomaga. Siis pererahvas sai aru, kes nad on. Kosilane näitas temalt valitud neiule ja ütles: "Vat' seda!" Siis joodi "kosjaviina". Laupäeva hommikul sõitsid pruut ja peigmees kiriku juure. Peigmehe äraminekul andis pruut peigmehele särke, sukki, kindaid, sukapaelu ja võid. Pühapäeval peeti pruudi majas nn "käeandid". |
|
| |
|
|
| |
Kosjasõit. |
|
| |
|
|
|
6 |
Tulgem kokku noorem sugu,
|
|
|
7 |
Kuulama minu kosjalugu!
|
|
|
8 |
Mis mina mullu talvel näinud,
|
|
| |
pag. 78872
|
|
|
10 |
Kui mina reisi välja teinud.
|
|
|
11 |
Esmalt võtsin halja mõtte:
|
|
|
12 |
Säädsin täku saani ette.
|
|
|
13 |
Sõitsin välja kosjamundris,
|
|
|
14 |
Jõudsin 10 versta tundis.
|
|
|
15 |
Sõitsin Varbla kihelkonda,
|
|
|
16 |
Kaugel Kihnu mere randa.
|
|
|
17 |
Varblas on mul ilus Liisa
|
|
|
18 |
Ütleb, et ta vastu seisa.
|
|
|
19 |
Ehk küll keelvad ema, isa,
|
|
|
20 |
Ma teen kosja kauba tasa.
|
|
|
21 |
Kui nordas oli minu saak.
|
|
|
22 |
Ja pudelis mul Karja-Jaak.
|
|
|
23 |
Siis selles mõttes läksin ma,
|
|
|
24 |
See kena neidu vaatama,
|
|
|
25 |
Kust mind ei lastud tereta,
|
|
|
26 |
Vaid koeraga sain pureda.
|
|
|
27 |
Ma ütlen, see on tühi kõik,
|
|
|
28 |
Kas tead kui suur on Eesti riik?
|
|
|
29 |
Kus elamas on miljonid,
|
|
|
30 |
Seal on palju neidusid,
|
|
|
31 |
Veel nendest rohkem peidusid.
|
|
|
32 |
Ma parem sõidan Paatsalu,
|
|
|
33 |
Küll imelik oli Paatsalu värk:
|
|
|
34 |
Sääl lubjased olid lubjatsed,
|
|
|
35 |
See kange tüma tõrvahais,
|
|
|
36 |
Mulle Karisti mäele vastu käis.
|
|
|
37 |
Mu täkk, see kõrvu lingutas
|
|
|
38 |
Ja saani ees seal püsti a'as.
|
|
| |
pag. 78873
|
|
|
40 |
Ei läinud enam edasi,
|
|
|
41 |
Vaid tahtis pöörda tagasi.
|
|
|
42 |
Hobust siis ma sundisin,
|
|
|
43 |
Ja ümber saani sammusin.
|
|
|
44 |
Ma parem sõidan Rootsile.
|
|
|
45 |
Küll imelik oli Rootsi värk:
|
|
|
46 |
Rootsil neidusid oli vähe,
|
|
|
47 |
Võera valda nad ei lähe.
|
|
|
48 |
Paar tunda ära viitsin sääl,
|
|
|
49 |
Siis Nehatusse sõitsin veel.
|
|
|
50 |
Küll imelik oli Nehatu värk:
|
|
|
51 |
Nehatus neidusid oli küll.
|
|
|
52 |
Mul toodi välja neli tükki,
|
|
|
53 |
Seati ahju ääre ritta.
|
|
|
54 |
Vana tont, see rääkis juttu,
|
|
|
55 |
Nii kui teeks ta kaupa ruttu:
|
|
|
56 |
"Kui sina võtad noored liigist,
|
|
|
57 |
Ilma jääd sina neljast kõigist.
|
|
|
58 |
Kui sina võtad vana tanta,
|
|
|
59 |
Lehma saad ja lambakarja,
|
|
|
60 |
Pulma ajaks tapan härja.
|
|
|
61 |
Pulmad teen sul talu moodi,
|
|
|
62 |
Ise muretsed küll voodi."
|
|
|
63 |
"Kui ei anta noorest liigist,
|
|
|
64 |
Siis pean jätma vana tanta."
|
|
|
65 |
Astun ruttu uksest välja,
|
|
|
66 |
Istun saani ja sõidan nelja!
|
|
|
| |
|