| |
Pulma kombeid.
|
|
| |
Kosja mindi neljapäeva õhtul, noorkuu ajal, kui tuul merelt. Isamees (kõrvatsimees) oli kaasas. Täkk oli ehitud kirjude vöödega ja kuljustega. Kui polnud räägitud sellest noorikule, siis mindi tuppa teretamata ja kosijal ning isamehel olid ees valed habemed. Istet ei võetud. "Võõrad" nimetasid ennast lihunikeks, kes "otsivad" noort lehma. Peremees näitas neile lehmi ja kui ei leitud sobivat, mindi tuppa ning räägiti naistest. Kui neiule ei meeldinud kosilane, siis laulis ta: |
|
| |
|
|
|
4 |
"Kurat sind käskis kosja tulla,
|
|
|
5 |
Armetumat armastada,
|
|
|
6 |
Eks toonud linnast litsike,"
|
|
| |
jne. jne.
|
|
| |
Harilikult laulis noorik: |
|
| |
|
|
|
10 |
"Ma läksin välja vaatama,
|
|
|
11 |
Mis karva peiu hobune.
|
|
|
12 |
Lakk oli lammaste näritud,
|
|
|
13 |
Saba sääresti imetud,
|
|
|
14 |
Täid hänna ära söönud."
|
|
| |
jne. jne.
|
|
| |
Isamees pani viinapudeli lauale ja noorik pidi võtma lahti pudeli, näidates sellega, et on võtnud vastu kosilase. Kosjaviinad joodud, mindi koju. Laupäeval mindi õpetaja juurde. |
|
| |
|
|
| |
Kolmandal pühapäeval oli laulatus. Peigmees oma sugulastega läks noori- ku tallu. Õuevärav oli suletud nooriku talus. Värava juures lauldi vastamisi. Peiu sugulased laitsid laulus noorikut ja ta sugulasi, nooriku sugulased peigmeest ja ta sugulasi. Enne sisselaskmist küsiti peiult viina ja passi. Siis söödi ja mindi kirikusse. Peiu kõrval istus kõrvatsimees ja nooriku kõrval - kõrvatsinaine. Laulatuselt sõitsid peig ja noorik ühes vankris. Sõideti peiu tallu. Teel kihutati võidu. Kodu ligidal tuli vastu veli (peiu vend) ja ajumees (nooriku vend). Nad ratsutasid kolm korda ümber pulmarongi ja veli andis viina ning ajumees - õlut. Teel suleti tee ja avati alles siis, kui pulmalised olid andnud viina ja näidanud passi. Kodus tõmbas peigmehe isa looga peiu hobuselt ja tõstis nooriku vankrilt, juhatades teda majja. Toas liigutas peiu ema kulbiga vett, kui astus sisse noorpaar. Noorik sidus kulbi külge kindaid, paelu, sukki ja vöid ning peiu isale andis särgi. Pulmalised istusid lauda ja naised laulsid: |
|
| |
|
|
|
20 |
"Sööge langud, jooge langud,
|
|
|
21 |
Sööge langud kõhud täis,
|
|
|
22 |
Jooge langud pead täis.
|
|
|
23 |
Ärge langud tasku pistke;
|
|
|
24 |
Ma olen hoolas otsima,
|
|
|
25 |
Kaval järel katsuma.
|
|
|
26 |
Sööge langud, jooge langud,
|
|
|
27 |
Sööge langud kõhud täis,
|
|
|
28 |
Jooge langud pead täis.
|
|
|
29 |
Rikas mees tegi õlut.
|
|
|
30 |
Pärnu linn oli värvi tauni,
|
|
|
31 |
Kõik maailm oli mõseldane.
|
|
|
32 |
Ei saanud süüa, ei saanud juua,
|
|
|
33 |
Ei saanud kannuga külasse viia.
|
|
| |
pag. 78902
|
|
|
35 |
Vaene mees tegi õlut.
|
|
|
36 |
Pähklakoor oli pärmiksa,
|
|
|
37 |
Vihalehta värvi tauni.
|
|
|
38 |
Sääl sai süüa, sääl sai juua,
|
|
|
39 |
Sääl sai kannuga külasse viia.
|
|
|
40 |
Ärge langud seda kartke,
|
|
|
41 |
Et meil tuleb lihast laitu,
|
|
|
42 |
Või meil tuleb kalast kaibtust.
|
|
|
43 |
Kiut meil keerab kütme otsas,
|
|
|
44 |
Kui on tarvis, tapame.
|
|
| |
Siis joodi nooriku ja peiu terviseks. Saia tõi lauale kõrvatsinaine. |
|
| |
|
|
| |
Kirstumehed läksid tooma nooriku kirstu. Tulnud tagasi, lasti nad alles siis pulma, kui nad annud viina ja näidanud passi. Nüüd nad katsusid viia kirstu pulmamajja. Õnnestus see, said nad pruudi anded omale, suutsid takistada aga peiupoisid neid ja viia kirstu rehe alla, anti anded neile. Kirstu saanud paigale, panid peiupoisid vaskraha kirstule. Kirstumehed laulsid: |
|
| |
|
|
|
49 |
"Musta raha ma ei taha,
|
|
|
50 |
Seda sitta viska maha."
|
|
| |
Peiupoisid panid siis hõberaha, mis anti noorikule. Kui oli söödud, mindi tantsima ja trallitama. Pruut võttis valge kleidi seljast ja pani pika käistega pluusi selga triibulise kördiga ning kõrge tanu pähe. Pulmaliste juurde minnes laulis ta: |
|
| |
|
|
|
53 |
"Tooge mulle kulpi, kus ma kusen,
|
|
|
54 |
Laste kaussi, kus ma lasen.
|
|
|
55 |
Kodus ma kusin kulbi sisse,
|
|
|
56 |
Lasin laste kausi sisse."
|
|
| |
Pärast järgmist söömist viisid pulmalised andeid lauale. Noorik korjas kõik anded omale. Trallitati harili- kult järgmise laupäevani kord peiu, kord nooriku kodus. Peiupoiss ratsutas ehitud täkuga tuppa, ja see tähendaski pulma lõppu. |
|
| |
|
|
|
| |
|