| |
Pulmalised jagunesid kahte leeri: peigmehe- ja pruudi poolt kutsutuiks. Laulatusepäeva hommikul sõitis peigmees oma pulmalistega mõrsja juure, kust koos mõrsja pulmalistega sõideti kiriku laulatusele. Pärast laulatust toodi pruut ta isakoju tagasi ja peigmees sõitis ühes oma pulmalistega oma koju. Sealt tulid nad paari tunni pärast, või järgmisel hommikul tagasi, langude nime all. Pruudi pool peeti pulmi paar päeva, siis sõideti peigmehe poole, kus samuti oldi paar päeva. Keskmiselt kestsid pulmad 5-6 päeva. Järgmisel pühapäeval, peale laulatust, peeti "järelpulmi". |
|
| |
|
|
| |
Enne pulmi pidi pruut hoolega hoidma kassi, sest muidu pidi tulema halb ilm pulma, ja kui see oli halb, siis pidi noorpaari tabama õnnetus. Kui laulatusel kirikus murdus mõrsjal kingakonts, siis arvati et noorpaari tabab õnnetus. |
|
| |
|
|
| |
Kui noorpaar kirikust väljas, kattis peigmees pruudi näo kindaga, et noorik ei näeks tulla tagasi. Noorik, seevastu katsus peigmehele astuda kontsa, et tulevases elus "püksid oleksid tema jalas". Peigmees aga valvas, et noo- rikul see ei õnnestuks. |
|
| |
|
|
| |
Kojusõidul ootasid pulmarongi kõiksugused takistused, sest pulmaliste tuttavad ehitasid teele tõkkeid ja auväravaid. Tõketeks ehitasid nad aedu, kiskusivad üles sillad, lasksid teele puid, tegid ette õlgedest tule, millesse asetati vankriratas nii, et ta sisse sõitnud vankri paiskas ümber. Ka ehitati tee äärde suurtüki patarei. Seks asetati tühjad mesipuud ratastele ja täideti tuhaga. Suurtüki ümber askeldasid sõduririietesse riietunud mehed. Kui pulmarong patarei kohta jõudis, lasti haavelpüssiga vastu mesipuud, kust siis tuhk lendas välja suurtükisuitsu sarnase suitsusambana. Kui pulmarong jäi seisma tõkke taha, nõudsid kinnipidajad "passi" (viinapudeli) ettenäitamist. Kui see leiti olevat "korras", siis kõrvaldati takistus ja pulmarong sõitis edasi. Õnnestus mõnel pulmalisel tõket murda läbi, siis võis ta ajada püksid maha ja tõkestajaile näidata paljast p.... Rohked kinnipidamised tähendasid pruudile hääd õnne. |
|
| |
|
|
| |
Kui noorpaar jõudis mõrsja koju, rebis keegi peiupoiss noorpaari hobuselt looga, ilma rinnuse lahti võtmata (hobune oli aga "seks" kõvasti ette rakendud) ja heitis selle üle pulmamaja katuse. Sai ta sellega ennem hakkama, kui noorpaar vankrist maha, sai ta noorikult paari kindaid. |
|
| |
|
|
| |
Peiupoisse oli talu jõukusele vastavalt 3-7. Nad olid ratsa, valged kindad käes ja käterätikud üle õla visatult. |
|
| |
|
|
| |
Pulmarong sõitis mõrsja koju ja peigmehepoolsed pulmalised peigmehe koju. Peigmehepoolsed pulmalisi kutsuti langulisteks. Languliste ärasõiduga algas sõda mõlema poole pulmaliste vahel. Nad katsusid teist teist kavaluse ja viguritega trumbata üle. Nad varastasid üksteise tagant kõike, mida nad kätte said; nad võtsid vastased vangi, naelutasid nende uksed kinni, päästsivad loomad lahti, varastasid nad ära, vedasid puuriidad laiali jne. Tihti asetati välja valvurid, kes valvasid talu. Nii vangid kui ka varastud asjad tulivad osta välja. Kui peigmehe pulmalistel läks korda varastada pruuti, siis pidid pruudi pulmalised maksma tubli lunastusraha, enne kui nad said pruudi kätte. Kui sõjasaaki välja ei ostetud, siis riputati ta aia otsa või pandi katusele, et teistel neid vaadata oleks ilus. |
|
| |
|
|
| |
Järgmisel hommikul sõitsid langud pruudi koju. Kuid seal pidi neil olema naelad, kuhu nad oma mütsid pidid riputama. Neid naelu lööma saatsid nad "raudkäpamehi". Raudkäpameestele tehti teele samasuguseid tõkkeid kui pulmarongile ja ainult kõrvalisi teid mööda said nad mõrsja tallu. Kuid toa uksel olid neil ees naised kookide ja joogiga, ning katsusid nende abil meelitada raudkäpamehi kõrvale. Kuid raudkäpamehed läksid eest hoolimata tuppa. Neile oli kodust antud ligi kott, milles olid haamer, naelad, puutikud, kartuldest väljalõigatud naelad jne, kui nad lõid naela seina, kiskus majarahvas ta sealt välja. Siis löödi seina kartulist naelad, milledest jäid järgi ainult märjad kohad ja kästi siis neid kiskuda välja. Seda muidugi ei saadud ja majarahvas pidi neid valvama seni, kuni nad kustusid. Vaheajal löödi kuhugi nurka, ukse taha või mujale mõni nael, mis majarahvale märkamatuks jäi, ja kui langulised tulid, oli neil ikkagi ette näidata mõni nael, mille nende raudkäpamehed olid löönud. |
|
| |
|
|
| |
Langulised tegid endale vale pruudi ja peigmehe. Pruudiks oli naiste riietesse riietatud vanamees; kalavõrk oli tal looriks ees. Vale peigmeheks oli tüdruk, kel ühe säärega püksid olid jalas jne. Nad sõitsid vankris, mille ette rakendatud hobusel olid püksid jalas, ja et oleks uhkem sõita, tehti hobuse ette veel teine õlgedest hobune. Nad sõitsid mööda kraave ja põlde. Söögiks kanti neile lauale kände, konte, tõrva jne, kuid sinna sekka ka midagi söödavat. Suppi sõid nad kahe kahaga lusikast ja jõid õlut kahe nibaga kannust. Kui nad said kokku noorpaari või nende vanematega, tahtsid nad ikka asuda õige noorpaari asemele. |
|
| |
|
|
| |
Langudele tehti samasuguseid takistusi teele kui pulmarongilegi, kuid langud pidid neid kõrvaldama ise, kui neil õnnestus pääseda tallu, siis oli seal kadunud pruut ja tema asemele pakuti vale(narri-)pruuti. Lõpuks leiti peale paljusid viperusi ometegi pruut ja pulmad jätkusid. |
|
| |
|
|
| |
Kui langulised sõid, siis lauldi neile: |
|
| |
|
|
|
|
23 |
Sööge langud, jooge langud,
|
|
|
|
24 |
ärge langud tasku pistke.
|
|
|
|
25 |
Pistke põue, jookske õue,
|
|
|
|
26 |
aga ma olen hoolas otsima,
|
|
|
|
27 |
kaval järgi katsuma.
|
|
| |
pag. 78934
|
|
|
|
29 |
Ei ole karta, et otsa lõpeb,
|
|
|
|
30 |
ei ole karta, et väheneb.
|
|
|
|
31 |
Kui on karta, et väheneb,
|
|
|
|
32 |
siis ma muud kui väänan väissi;
|
|
|
|
33 |
kui on puudus, siis pruulime,
|
|
|
|
34 |
kui on tarvis, siis tapame.
|
|
| |
Tihti olevat isad, kui nende poeg jõudnud naisevõtmise ikka, pannud sea aeda kasvama, ja kui poeg teinud pulmad, siis tapeti see siga. Tihti oli selline siga 6-7 a vana ja ta liha olnud nii sitke, et ta terve pulma kestel "vaagnas ei vähenenud". |
|
| |
|
|
| |
Pulmas oli palju mänge ja kombeid, millede sihiks oli korjata pulmalistelt mõrsja jaoks raha. Üks neist oli "põlle paikamine". Mõrsja istus toolile ja sidus endale ette ühe valge põlle. Selle pidid pulmalised paikama s.o katma rahaga. Kui paistis veel mõni koht, siis pidi see, kes vähe oli annud, selle koha uue rahaga katma. |
|
| |
|
|
| |
Tihti ei antud pulmalistele muidu viina, kui ta polnud maksnud selle eest. Ka tehti kõiksugu nalju, millede eest nõuti pulmalistelt raha. Üks neist oli arstimine saunas. Sauna keres lõhuti laiali, asetati sinna külmi kiva, nende peale heitis üks "halasti" mees, tema peale laoti keres uuesti üles, nii et kogu mehest paistsid ainult ta jalad. Teda nimetati leilijumalaks. Kui nüüd leilijumala sellid said kätte mõne pulmalise, tassisid nad ta sauna, kus ta leilijumalalt "palus" oma "haigusele" abi ja rohtu. Arstirohtudeks olid leil, vihtlemine, viin ja nende eest tuli maksta. Tihti tuli leilijumal oma sellidega tantsima, poolhalasti ka rahva sekka. Vahel pani mõni "arst" oma "haige" vanni või künasse, kuulas lehmasarvega, mis on tal häda, määras vastavad rohud ja võttis maksu. Tihti võeti mõni neiu kinni ja "lasti tal kuppu" s.o löödi teda vihtadega, kuni mõni poiss ostis ta välja. Meestel "aeti habet", s.o nad määriti seebivahuga, kaabiti vikatiga lõuga ja tehti veel mõnda muud nalja seni, kuni nad endid ostsid vabaks. Mõnikord lasti mõni abielumees paelaotsas kaevu, kus ta seni oli, kuni ta naine ta välja ostis. |
|
| |
|
|
| |
Ööseti varastati magajailt riided ja muud asjad, need nummerdati ja pandi virrule. Virruks oli vankri ratas, mille kodaraile kirjutati numbrid. Ta tiirles horisontaalses ehk vertikaalses sihis ja kuke sulg näitas, milline number on võitnud. Pulmalised, kes tahtsid saada kätte omi riideid, pidid seni lööma virru, kuni tuli nende number. Iga löögi eest tuli maksta. "Vargad", kes tabati, võeti vangideks, ja nad pidid enese eest maksma lunastusraha. Vahel tehti lehmasõime palagan, mida sai vaadata maksu eest. Purjus mehed kisti rippuma parte külge, kus nad rippusid seni, kuni mõni ta ostis välja. Mõnikord korraldati kohtu-istang. Koostati mõne mehe tegude kohta protokoll, kuhu märgiti üles kõik ta eelmistel päevadel tehtud koerused ja teod. See loeti talle ette, peeti kohtuistang ja määrati talle rahatrahv. Magajad seoti üksteise ja pennide ja seinte külge jne. Tihti olla sellised pulmad toonud sisse üle 300 rubla. |
|
| |
|
|
| |
pag. 78936 Pruudi kodus pandi noorikule tanu pähe. See sündis harilikult kell 12 öösel. Noorpaar pandi istuma kahele toolile, kõrvuti, kesk tuba. Nende vastu kahele toolile istusid üks pruudi sugulane meheleminemiseealine neiu ja peigmehe sugulane, naisevõtmisealine poiss. Pulmalised käisid ringimängus ümber neid ja laulsid "Tanutamise laulu". Laulu sees võttis keegi vanem inimene mõrsja peast pärja ja asetas ta mõrsja vastasistuvale neiule pähe, ning peigmehe mirdioksa poisile rinda. Siiani olid noorpaar veel pruut ja peigmees, nüüd on nad mees ja naine. |
|
| |
|
|
| |
Pärast pärja pähepanekut tantsitab peigmees kõiki mees- ja pruut kõiki naispulmalisi. |
|
| |
|
|
| |
Tanutamise laul. |
|
| |
|
|
|
|
49 |
Me pruudipärga punume,
|
|
|
|
50 |
seal kenad roosid, lilled,
|
|
|
|
51 |
ja tantsule tema saadame,
|
|
|
|
52 |
seal kenad pulmapillid.
|
|
|
|
53 |
Ilus, haljas; ilus, haljas,
|
|
|
|
54 |
ilus, haljas pruudipärg.
|
|
|
|
55 |
Pruut ketras seitse aastat
|
|
|
|
56 |
kuldlõnga värtnal valmis,
|
|
|
|
57 |
ja ebemed, nii peeniksed,
|
|
|
|
58 |
ta ehteks kudus valmis.
|
|
|
|
59 |
Ilus, haljas, ilus haljas,
|
|
|
|
60 |
ilus, haljas pruudi pärg.
|
|
|
|
61 |
Kui seitse aastat möödas,
|
|
|
|
62 |
siis koju tuli peiu,
|
|
|
|
63 |
et ta pulmad kaasa tõi
|
|
| |
pag. 78937
|
|
|
|
65 |
siis pärja pärib neiu.
|
|
|
|
66 |
Ilus, armas, ilus, armas,
|
|
|
|
67 |
ilus, armas on mu pruut.
|
|
|
|
68 |
Mis ühe noore peiule
|
|
|
|
69 |
küll armsam võib veel olla,
|
|
|
|
70 |
kui ilus, kena pruudike,
|
|
|
|
71 |
et kosja võiks tal tulla.
|
|
|
|
72 |
Ilus, armas; ilus, armas,
|
|
|
|
73 |
Ilus, armas on mu pruut.
|
|
|
|
74 |
Küll mitmesaja hulgast ta
|
|
|
|
75 |
mu silm sind varsti leiab,
|
|
|
|
76 |
ja rääkimata rõõmuga
|
|
|
|
77 |
ta poole üksnes hoiab.
|
|
|
|
78 |
Ilus, armas, ilus, armas,
|
|
|
|
79 |
ilus, armas on mu pruut.
|
|
|
|
80 |
Küll elavate tähega
|
|
|
|
81 |
su nime kirjutatut,
|
|
|
|
82 |
mu südames, seal kustumata
|
|
|
|
83 |
ta surmani saab hoitud.
|
|
|
|
84 |
Ilus, armas, ilus, armas,
|
|
|
|
85 |
ilus, armas on mu pruut.
|
|
| |
Õhtusöögil peigmees ja noorik panevad kumbki omale nimele ühe küünla põlema. Kelle oma enne kustub, see sureb enne. |
|
| |
|
|
| |
Kui pulmad pruudi pool peetud, sõidetakse peigmehe poole. Kui noorik jõuab õue, siis pühivad ja rehitsevad kaks meest õue (ka talvel), näidates seega, kui virk peab olema noorik. Kui noo- rik jõuab õue, siis paugutatakse püssi, et sellega peletada noorikust kurja vaimu. Enne tuppaminekut sõidutati noorik kolm korda ümber maja, et ta sest talust ei jookseks ära. |
|
| |
|
|
| |
Enne nooriku majjaminemist pidid tema poole peiupoisid heitma majja tuhka täis topitud kinda nn "tuhakinda". Peigmehe pulmalised olid jälle uksel ees, et takistada sisseviskamist. Läks neil siiski korda visata tuhakinnas tuppa, siis olid ses majas "püksid naise jalas". |
|
| |
|
|
| |
Kui noorik tuli tuppa, oli kuhugi poetatud maha mõni kasukas, et panna tähele, kas on noorik küllalt tähelepanelik ja korralik. Noorikut muidu ei lastud majja, kui ta polnud näidanud ette oma perenaise tunnust - kulpi. Seda kulpi kutsuti "pulmakulbiks". |
|
| |
|
|
| |
Noorikuga toodi ühes majja ka ta kaasavara. Teda saatsid ja kaitsesid nooriku peiupoisid. Peigmehe pulmalised katsusid teda jälle määrida nn "tembeldada". Oli kaasavara tembeldatud, siis kuulus see peigmehele. Tembeldamiseks kasteti piits tõrvasse ja löödi temaga kaasavarakirstudele jutid peale või määriti mõni asi ära ja katsuti temaga tabada kirstu. |
|
| |
|
|
| |
Peigmehe majas jagas noorik pulmalistele kinke. Seks olid sukad, kindad, vööd, särgid jne. Peigmehe sugulased said paremaid asju, iseäranis häid said peigmehe vanemad. Iga asja saaja pidi kinkima pruudile raha. |
|
| |
|
|
| |
Uues kohas talutati noorik igale poole sealauta, haganikku jne, et ta neid ruume teaks. |
|
| |
|
|
| |
Pühapäeval, pärast laulatust peeti järelpulmi. Sinna ilmusid kõik, kes millegi pärast polnud saanud tulla pulma. Sinna toodi ka kingitusi. |
|
| |
|
|
|
| |
|