| |
Pulmakombeid
|
|
| |
Pulmad hakkasid laulatusele sõiduga. Peigmees sõitis kõrvatsimehe ja peiupoistega pruudi kodu ja säält pruudi, kõrvatsinaise ja pruuttüdrukutega kirikusse. |
|
| |
|
|
| |
Enne laulatust pruut küsis peigmehelt veidi raha, mille võttis kaasa kirikusse ja hoidis oma käes kuni laulatuse lõpuni. See pidi tähendama, et rahakott pidi seisma alati naise käes. |
|
| |
|
|
| |
Pääle laulatuse altari eest tulles hoidis noorpaar tihedalt kokku, et keegi nende vahelt ei saaks minna läbi. Kui see kellegil õnnestus, siis tähendas, et nad varsti lähevad lahku. |
|
| |
|
|
| |
Kirikust sõitsid kõik pulmalised pruudi koju. Siin tulid noorpaarile vastu pruudi vanemad ja andsid kummalegi tüki leiba soolaga, mille nad pidid sööma ära väljas. See pidi hoidma noorpaari igasugu hädadest. Nüüd läksid pulmalised tuppa, kus oli juba kaetud laud. Peigmees ja pruut istusid laua otsa. Nende seljataha seinale oli kinnitatud valge lina. Pääle sööki hakati tantsima, mängima ja lõbutsema, mis kestis hilja ööni. Kui pulmalised olid heitnud magama, varastasid peiupoisid nende riided ja avasid nendega hommikul "poe". Igaüks, kellel olid riided kadunud, pidi ostma nad tagasi "poest". Sel viisil koguti pruudile raha. |
|
| |
|
|
| |
Teisel pulmapäeval "lauldi noorikul pruudikrants maha", mis käis järgmiselt: kõik neiud moodustasid pruudi ümber ringi, sidusid siis pruudil silmad kinni ja hakkasid laulma: |
|
| |
|
|
|
|
12 |
Me pruudi pärga punume
|
|
|
|
13 |
see kena roosist lillest
|
|
|
|
14 |
ja tantsule sind saadame
|
|
|
|
15 |
nüüd kena pulmapillil.
|
|
|
|
16 |
Ilus haljas pruudikrants!
|
|
|
|
17 |
Pruut ketras seitse aastat
|
|
|
|
18 |
kuldlõnga värtnal valmis,
|
|
|
|
19 |
kus ebemed nii peeniksed
|
|
|
|
20 |
ka ehted kudus valmis.
|
|
|
|
21 |
Ilus haljas pruudikrants!
|
|
|
|
22 |
Kui seitse aastat mööda sai,
|
|
|
|
23 |
Siis tuli koju peiu
|
|
|
|
24 |
ja et ta pulmad kaasa tõi
|
|
|
|
25 |
meil pärja pähe pani neiu.
|
|
|
|
26 |
Ilus haljas pruudikrants!
|
|
| |
pag. 78978 Laulu lõppedes võttis pruut oma peast pärja ja pani pimi-silmil ta kellelegi pähe. See pidi saama mehele järgmisena. |
|
| |
|
|
| |
Nüüd pandi pruudile tanu pähe ja peiupoiss pidi viima nooriku esimesena tantsima. |
|
| |
|
|
| |
Kolmandal pulmapäeval oli veimete jagamine. Veimi said harilikult lähemad sugulased, kui aga jäi üle, siis ka teised pulmalised. Peiupoisid viisid veimed saajaile kätte ja sidusid kas ümber kaela või käevarre. Saajad pidid minema laua juure, mille taga seisid pruut ja peigmees ning tasuma veimete eest. See tasu oli mõnikord kaunis suur ja hakati võistlema, kes annab kõige suurema summa. |
|
| |
|
|
|
| |
|