COL: G. Tiits, Pärnu poeglaste gümn. õpilane ID: E 78997/79000 INF_ELUL: sünd. 1857 a. INF_NIMI: Madli Linde LLIIK: Pulmalaulud LOC: Pärnu khk., Sauga v., Räägu k. < Tori khk., Paikuse (Taali) v. ZANR: kombekirjeldus/regilaul TMP: 1932
Iga neiu hool ja mure oli valmistada veimi võimalikult palju. Juba noorelt hakkasid neiud kuduma veimi. Kui mõnel peretütrel seisid pulmad ligidal, siis lasti neid valmistada sauna- ehk lesknaisi, kes endile sellest raha teenisid.
Pulmi peeti talvel. Muistsed pulmad kestsid 3-4 päeva. Pulmad olid kahe otsaga, peigmehe ja pruudi pool. Peigmehe kohus oli viia pruut kiriku ja kirikust pruudi koju. Esimesel päeval sõitsid peigmehe poolt pulmalised nooriku majja pidama pulmi ning lahkusid säält teise päeva hommikul. Esimesel pulmaööl sõitsid ratsa pruudi poolt nooremad pulmapoisid perre, kuhu noorik elama asus ja viskasid talu aknast ehk uksest kindad rahaga majja, mis pidi tähendama rikast ja õnnelikku perekonnaõnne. Teise pulmapäeval sõitsid pruudi poolt pulmalised peigmehe tallu, tuues kaasa pruudi veimevakaga. Siis võtsid neid vastu peiu poolt pulmalised. Peigmees tõstis pruudi leskult maha, suudles teda ning viis ta siis tuppa. Toa ukse alla asetati peigmehe vanad tööpüksid, neist pidi noorik üle astuma, sellest oletati, peiu arm pruudist ei lahku. Teisena võttis pruuti vastu pereema, suudles teda põsele ning andis talle kohe leiba lõigata. Noorik lõikas leiba, ning asetas leivaviilukad kaussi. Iga pulmaline võttis nooriku lõigatud leiba ning maksis leiva eest raha. Siis pidi noorik puid ahju panema ja ahju kütma. Vahel koguni tuba pühkima. Kui noorik lauda pühkis, siis visati lauale leivapuruga segamini raha, mille siis noorik kaussi pühkis.
Pääle selle kogus noorik raha, lastes end suudelda.
Suurim rahakogumine sündis veimede läbi. Paremaid ja ilusamaid veimi anti peigmehe sugulasile ning rikkamaile naabritele.
Noorik kandis pääs punast mütsi nn tanu pikkade laiade punaste siidist paeltega.
Pulmalised tegid igasugust nalja. Pulmas mängiti, lauldi ja tehti ringmänge - tantsiti vähe. Tantsimine sündis torupilli saatel. Torupilli oli valmistatud lambamaost ja temaga mängida mõistsid vähesed. Torupilli lüllitamise saatel tantsiti ainult vingerkat.
Rahvalõbustuseks palgati nooriku ja peiu poolt vastastikku lauljad. Nii lauldi peiu poolt:
pag. 78999
17
Peiul on õues kolme aita,
18
Üks aga niuksub nisu täis,
19
Teine räuksub rukkeid täis,
20
Kolmas raksub rauda täis.
Sellele lauldi pruudi poolt vastu:
23
Vale, vale, mis valetad,
24
Üks on hiirtele hüpata,
25
Teine kassidel karrata,
26
Kolmas koertel kusel käia.
Sellised laulud põhjustasid isegi kakelusi laulvate poolte vahel. Kummal pool olid sõnakamad lauljad, neid kiideti.
Üldiseks hüüdsõnaks pulmalistele oli: "Tühi kõht ja terav nuga pulma võtta kaasa." Lisaks muidugi ka tubli rahakott.
Pulmaliste söögiks olid mitmesugused toidud. Lauale toodi pannidega liha. Leiba toodi pätsidena lauale. Iga pulmaline lõikas omale leiba. Suppi toodi puust ehk savist vaanastega lauale, kust siis iga pulmaline ligemast vaanast puulusikaga võttis. Kali ehk õlu seisis puust nikerdatud kannudega laual. Kui langud sõid, siis laulsid teised pulmalised:
33
Sööge langud, jooge langud,
34
Ärge kartke, et kahaneb,
35
Ärge vaad'ke, et väheneb.
pag. 79000
37
Kui aga puudub, puksin pulli,
38
Kui aga väheneb, siis väänan värssi:
39
Õlut juuakse toassa,
40
Teista tehakse kojassa,
41
Kolmas käärib kellerissa,
42
Neljas matusel magamas,
43
Viies viidi veskielle,
44
Kuues kõigub kõrre otsas,
45
Seitsmes tupest tulemas,
46
Kaheksamas katab maada,
47
Üheksamas ajab üles,
48
Kümnes külvatakse maha.
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted
alignment algorithm
(Janicki, 2022)
on sequences of verses.