e000790050000
PärnumaaTõstamaa
Tael, J.
1932

Metadata

COL: J. Tael, Pärnu poegl. gümn. IVr kl. õpil.
ID: E 79005/7
INF_ELUL: 85 a.
INF_NIMI: Andres Kangur
LLIIK: Pulmalaulud
LOC: Tõstamaa khk., Tõstamaa v.
ZANR: kombekirjeldus/regilaul
TMP: 1932

Pulma-kombeid.

Kosja ja pulmade vaheaeg kestis kolm kuni neli nädalat. Selle aja sees tehti ettevalmistusi pulmadeks. Pruut käis selle aja kestel nn. "pruudileeris". Pruut pidi õppima pähe "Meie isa" palve ja kümme käsku, seda parem talle, kui ta neid varemini oli juba õppinud. Tihti, kui pruut ei osanud "Meie isa" palvet ja kümmet käsku, ei antud talle jumalasulaste poolt luba abiellumiseks.
Enne pulmi käis pruut "hundihända" ajamas, viis sugulastele ja sõpradele viina, vastutasuks anti talle sukke, sokke, kindaid, vöösid, salle ja muid vajalikke asju. Neid andeid kogus pruut "veimevaka" tarvis.
Kui jõudis kätte kauaoodatud pulmapäev, oli jooksmist ja tegemist kõigil, kõige enam aga noorpaaril, eriti aga pruudil. Pulmapäeval oli pruuti ehtimas "kõrvatsenaine". Pruut ehiti sõlgedega ja rahadega, ees oli kas valge või kirju põll.
Kirikusse sõideti võrdlemisi tasase sõiduga, koju aga lasti traavi, nii kuidas hobused võtsid.
Teele pandi ette takistusi, nii näit. kive, kaikaid ja puu oksi. Kui takistused olid vähe ohtlikud, sõideti neist üle kinnipidamata hobust, suuremate takistuste juures aga ei aidanud muu abinõu, kui et tuli näidata passi, s.o nõuti viina tõkete panijate poolt.
Pulmi peeti vanasti kahe-poolega, s.o: esiti pruudi kodus, hiljem peiu pool. Kirikust kohe pruudi koju, kuhu aga ei sõitnud peiu isa ja ema. Kogu tee hõiskasid pulmalised "Hõissa pulmad! - Hõissa pulmad!"
Pulmalisi hüüti järgmiselt: peiu poolt olid peiupoisid, pruudi poolt veljed. Peiu võttis pruudi vanematele näitamiseks ühes sageli ka mulda (et) ja ka vähemaid põõsaid, et need näeks maa sigitavust.
Jõudes pruudi koju, olid väravad ja uksed ilustatud vanikutega ja suvisel ajal ka lilledega. Kõrgel tuulenäitaja vardas aga lehvis pulmalipp.
Noorpaari võtsid vastu pruudi isa ja ema. Peiule ja pruudile lauldi. Lauljaiks olid enamikult noored neiud, kes kiitsid ja ülistasid pruuti ja peiut. Sõnad olid järgnevad:
    20  Tulge siia, aage siia!
    21  Siin teid kaua oodatakse
    22  Pikisilmi vaadetakse ...
jne.
Pulmapidu pruudi juures kestis öö või paar, harva ka enamgi. Seejärele sõideti peiukoju pulmi jätkama.
Pruudi kodust lahkusid esiti peiu ja pruut ühes peiu sugulastega, alles mõne tunni pärast järgnesid nooriku pulmalised ühes veimevakaga.
Peiukoju jõudes võeti noorpaar vastu peiu isa ja ema poolt, samuti laulikute poolt.
Kui pruudis kaheldi, siis lauldi järgmist:
pag. 79007
    33  "Tooge seda neidu nähtavale,
    34  Meie ette käidavale!
    35  Ehk tal titte tiiva all,
    36  Äbarikku hänna all... "
jne.
Pruut ja pulmalised juhiti seejärele kambrisse, kus jällegi olid ees laulikud, kes kiitsid ja ülistasid noorpaari. Seejärele asuti sööma ja jooma, ja hommikul, päikese ilmudes leidis nii mõnigi end laua all magamas...