| |
Kosjakombeid.
|
|
| |
Kosjas käidi harilikult sügisel. Kosilasega oli kaasas isamees. Kositava tallu jõudes läks isamees ees sisse, küsides kadunud tetre. Kutsuti ka peigmees tuppa ja kui too oli vastuvõetav, anti selle märgiks viina pudeliga, mille ümber oli vöö. |
|
| |
|
|
| |
Kosilane harilikult kasvatas kosjasõiduks noore hobuse. Enamasti musta või jälle halli täku. Kui oli lumetee, siis kasutati kosjasõiduks erilist saani. Vastasel korral aga vedruvankrit. Look oli eriliselt kirjatud, kuid milliselt just, seda jutustaja ei mäleta. |
|
| |
|
|
| |
Kosilasel olid kaasas kosjaviinad, naistele magusat ja meestele kangemat. |
|
| |
|
|
| |
Mõnelpool käisid vanad naised taludes kuulatamas (harilikult neljapäeva õhtuti), kuidas suhtutakse vastasse kosilasse kositava talus. |
|
| |
|
|
| |
pag. 79034 2. Pulmakombeid. |
|
| |
|
|
| |
Õnnestunud kosjasõidule järgnesid pulmad. Vahed pulmade ja kosjade vahel olid erisugused. |
|
| |
|
|
| |
Pulmi peeti harilikult esiti pruudi kodus ja pärast peigmehe pool. Pruudi kodus lühemat aega, üks päev harilikult. |
|
| |
|
|
| |
Pruut oli riietatud kiut körti (seelik) musta vammusesse. Jalas lillekirjas sukad ja pastlad (vahel ka kingad). Pääs punasest kalevist müts tõhunahaga kaunistatud. Juuksed lahtiselt. |
|
| |
|
|
| |
Peigmehel must vammus punaste kirjadega. Jalas valged põdranahksed püksid ja mustad sukad seotud punaste paeladega, millistel tutid küljes. |
|
| |
|
|
| |
Pulmapillideks oli harilikult lõõts ja torupill. |
|
| |
|
|
| |
Pruudi kodus olid mitmesugused kombed. Toodi peigmehe narrimiseks välja kaetud näoga ebapruut ning peigmees pidi mõistatama, kas too on ta väljavalitu või mitte. |
|
| |
|
|
| |
pag. 79035 Pruudi kodus lauldi. Moodustusid kaks gruppi, ühed laulsid ülistades peigmeest ja otsides pruudi varjukülgi, teised jälle ümberpöördult. Oli eeslaulja harilikult naisterahvas, kes laulis ees ja kelle järele teised pärast kordasid. Toon siin mõned laulud, milliseid jutustaja mäletab. Kuulnud on ta neid omalt vanaemalt, kes oli pulma eeslaulja. |
|
| |
|
|
| |
1) Laul: |
|
| |
|
|
|
|
28 |
Olin aga orjas, käisin karjas,
|
|
|
|
29 |
Hoidsin Hollandi hobuseid,
|
|
|
|
30 |
Sinti, santi, seakarjas,
|
|
|
|
31 |
Linti, lanti, lambakarjas.
|
|
|
|
32 |
Holland tegi mulle uue kuue,
|
|
|
|
33 |
Linti-lanti laia kasuka.
|
|
|
|
34 |
Pühavaim tegi pikad püksid.
|
|
|
|
35 |
Siis läksin külla kiitlema,
|
|
|
|
36 |
Küla vahel' näitlema.
|
|
|
|
37 |
Siis tuli küdi külasta,
|
|
|
|
38 |
Küdis mulle küüru pihta
|
|
|
|
39 |
Andis halli vati pihta.
|
|
| |
pag. 79036
|
|
|
|
41 |
Siis sai vaenemees valama,
|
|
|
|
42 |
Punapüksimees punuma.
|
|
|
|
43 |
Läksin mõisa nurme pääle,
|
|
|
|
44 |
Hakkasin pastlaid paikama.
|
|
|
|
45 |
Säält tuli mõisa musta kassi,
|
|
|
|
46 |
Kirik'sanda kirju kassi.
|
|
|
|
47 |
Sõi mu pastlapaigad ära.
|
|
|
|
48 |
Mina kassi takka aama.
|
|
|
|
49 |
Kass läks mõisa roovi alla.
|
|
|
|
50 |
Kokk sääl keetis moosivett,
|
|
|
|
51 |
Vanamoor sääl kohvivett.
|
|
|
|
52 |
Läksin kohvit katsuma,
|
|
|
|
53 |
Moosivetta mekkima.
|
|
|
|
54 |
Säält mul' halgu anneti,
|
|
|
|
55 |
Ja lömmi põhja pakuti.
|
|
|
|
56 |
Mina välja lipsti,
|
|
|
|
57 |
Uks kinni klõpsti!
|
|
| |
pag. 79037 2) Laul: |
|
| |
|
|
|
|
60 |
Ära mine jookstes joodikule,
|
|
|
|
61 |
Läbi paju paljakale,
|
|
|
|
62 |
Läbi laane lakekoeral'!
|
|
|
|
63 |
Ära joob härjad ja hobused,
|
|
|
|
64 |
Sea põues põrsakesed,
|
|
|
|
65 |
Lehma vatsas vasikad?
|
|
| |
Pruuditalust lahkudes, sõitsid kõige ees peiupoisid, ratsa. Siis järgnes pruudi veimekirst. Millistele järgnesid pruut ja peigmees ja siis kõik teised pulmalised. |
|
| |
|
|
| |
Teed olid suletud, alles passi (viina) "näitamisel" avati tee. |
|
| |
|
|
| |
Peigmehe koju jõudes läks pulmapidu uue hooga lahti. Lauad olid kaetud savinõudega, linu polnud, samuti puudusid noad, kahvlid, igaüks lõikas oma taskunoaga. |
|
| |
|
|
| |
Söökideks olid: liha, kala, kartul, vorst, leib ja sai. Joogid: õlu ja viin. Pruudi ilmumisel lauda hakati müüma "pruudiviina", mida tõendab järgmine laul: |
|
| |
|
|
|
|
74 |
Joo, joo, maksa, maksa!
|
|
|
|
75 |
Ilus viin ja kallis raha.
|
|
|
|
76 |
Viis kopkat viinatoop
|
|
|
|
77 |
Kaks kopkat klaasitäis.
|
|
| |
Pulmalisi sunniti sööma järgmise lauluga: |
|
| |
|
|
|
|
80 |
Sööge langud, jooge langud,
|
|
|
|
81 |
Ärge langud tasku pange!
|
|
| |
Jagati veimi. Pruut asetas kingid valmis ja üks pulmalisist jagas nad peigmehe sugulaste vahel. Nõudes raha:" Andke aga valget raha!" (s.o hõberaha). |
|
| |
|
|
| |
Peigmees korjas eri nahast kotiga raha, kandes ette vastavat laulu, aga jutustaja ei mäleta viimast. |
|
| |
|
|
| |
Lõbustiseks oli tants ja ringmängud. |
|
| |
|
|
| |
Üht ringmängu mäletab jutustaja hästi. Inimesed seisavad ringis, hoides teis-teise kätest kinni ja laulavad. Keskel asub seotud silmadega üks mängijaist (pime kukk). Ta peab ühe ringis asuvaist tabama ja selle häälitsuse järele mõistatama, kes ta on. Ütleb ta õieti, seotakse tabatul silmad ja ta asub ringi keskele ja mäng kordub sama kava järele. Tolle laulu sõnad on järgmised: |
|
| |
|
|
|
|
90 |
Pime kukk nüüd otsi sa!
|
|
|
|
91 |
Igaüht meid üles ka!
|
|
|
|
92 |
Mis mu nimi, mõista sa?
|
|
|
|
93 |
Seo siis minu silmad ka!
|
|
| |
Mõnikord sõideti vahepääl hobustega külavahel, astuti ka kõrtsi sisse, kus tantsiti ja uut "hoogu" võeti. Pulmad kestsid vahel terve nädal. |
|
| |
|
|
|
| |
|