e000790510000
PärnumaaTori
Raap, V.
1932

Metadata

COL: V. Raap, Pärnu poegl. gümn. IVr kl. õpilane
ID: E 79051/4
INF_ELUL: 78 a.
INF_NIMI: A. Nõmm
LLIIK: Pulmalaulud
LOC: Tori khk.
ZANR: kombekirjeldus/siirdevormiline laul
TMP: 1932

Pulmakombeid

Ettused kosjaks: Toodi linnast viina; valmistati õlut; pruudi viin segati meega hästi magusaks. Rikkamad tõid linnast vorste, vaesemad valmistasid verivorste, need võeti ligi, minnes kosja.
Peigmehe hobusel seoti saba "punti", lakk kammiti siledaks. Hobuse rauad naelutati tugevasti kinni, et ei kaoks, sest viimse juhtumi puhul oletati õnnetust elus. Kosja mindi "reslaga" s.o lesnikuga, et isamehel ja õlleankrul oleks ruumi. "Kanakorv" seoti paeltega ristamisi kolmest kohast kinni 1
Joonis N:1 (ülaltvaade.)
. Aisale asetati aisakell.
Neljapäeva õhtul, enne minekut, vaatas isamees hobuserauad järele, kui leiti kõik olevat korras, algas sõit.
Peig, isamees ja isa istusid ühte rekke. Neile järgnesid teisel reel vennad ja õed ning siis kosilased. Isamehe taskus asus magusaks tehtud noorikuviin.
Teel sõideti reas, hoides distantsi võimalikult kokku, et keegi teeline, eriti ristteel, rongi ei läbistaks. Kui teel juhtus tulema vastu eit, siis tagasipööramine oli paratamatu. Kui tuli vanamees, siis pöörati kolm korda vastu päeva ja sõit jätkus. Kui juhtus noor tüdruk või poiss, siis oli hää õnn.
Taluväraval viskas isamees koerale ka vorsti, et kuulmatult läheneda talule. Vend, või tolle puudumisel lähim sugulane, jäi välja hobuseid ja "märjukest" valvama, kuni kosjakaubad olid kindlad.
Tuppa astudes laulis või sõnas isamees:
    16  "Meil on kadun'd kena kana,
    17  Kanake, kaasike!
    18  Jättes meid nukrasse,
    19  Nukrassa - nutussa!
    20  Tulime tand otsimaie,
    21  Otsimaie - nurgassa!
    22  Tahaksime viia tagassi,
    23  Tagasi - majasse!"
Nooriku vend laulis või sõnas:
    26  "Siia ei tulnud kirju kana,
    27  Kanake - kanakse!
    28  Meie kirju kana on pesassa,
    29  Otsige - otsissa!"
pag. 79053 Isamees algas otsimist. Otsis kõik toanurgad, kapid jne läbi, kuni leiti otsitav. Pääle pruudi "ja" sõna, kui pruut oli oma viina võtnud vastu ja peig pruuti suudelnud, algas trall. Peig tõi oma kraami sisse ja pruudilt valmistatud toidud toimetati lauale.
Kosja ja pulma vaheajal oli kiire "veimevaka" kimpude koostamine, mida anti mehe emale, isale, vendadele ja peiupoissidele, kes tasuks raha andsid. Valmistati õlut. Toodi viina. Kutsuti pulmalisi ja peiupoisse.
Pulmapäeval pulmarongi ees ratsutasid peiupoisid, valged käterätid üle parema õla. Kiriku juures sammusid noorpaar kõige ees, neile järgnesid peiupoisid paarikaupa ja pulmalised. Pääle laulatust kinkisid pulmalised noorpaarile lilli ja sooviti õnne. Sel ajal rivistusid peiupoisid paarikaupa ritta ja sammusid noorpaari eel hobusteni.
Algas kihutamine pulmamajja. Viinaninad ehitasid teele tõkkeid, et norida viina, kuid peiupoisid lõhkusid need. Anti viina ehitajaile. Ka ehitati auväravaid.
pag. 79054 Sõideti peiu poole esiteks ja säält teisel ehk kolmandal päeval pruudi poole. Tallu jõudes kodused pulmalised tõstsid pruutpaari vankriga üles: "Elagu, elagu, elagu!" Noorpaari hobuse look visati üle katuse, et kasvaks ilus vili ja noorpaar oleks õnnelik. Toas "õnnistas" teda vana pereema, trööstides pruuti uue kohaga. Peiupoisid olid ametis "naelutamisega" s.o naelte seina löömisega. Nüüd algas trall. Kahe tunni järele kaeti laud. Pruutpaar asus laua otsa paremale poole. Enne sööma algamist lauldi: "Ta elagu!" Kui peig oli pruuti suudelnud, siis algas söök, sest enne arvati kibedaks viin.
Pulmalised tegid igasugu tükke õhtul õlgil. Tõid loomi tuppa. Tõmbasid pulmalisi jalust köiega üles jne.
Hommikul mindi pruutpaari üles äratama pillidega, saadi viina.
Enne kui pulmalised pruudi tallu sõitsid, ruttasid peiupoisid "naelutama". Tallu jõudes viskas üks poistest tuhakinda sisse, et haamri võtmist varjata, mida ei "tahetud" anda. Kui pulmalised kohale jõudsid, algas trillimine.
Pulmade (läbi) möödumisel viidi pruut enda "veimevakaga" peigmehe kodu, kus algas veimekimpude jagamine eelpool mainitutele.

1 Joonis N:1 (ülaltvaade.)