| |
Pulmakombed.
|
|
| |
Pruut sõitis oma kodust ja peig oma kodust pulma. Laulatuselt koju minnes tehti pruutpaarile teele tõkked, millest pääsis ainult viina andmise abil. Jõudnud koju "kõrvatsinaine", kes oli keegi vanem naine, viskas lina üle pruudi pea ja talutas ta laua juurde. Laua juures ei tohtinud pruut ise võtta süüa, vaid "kõrvatsinaine" andis seda talle. Nende kommete jutustaja emale antud lina alla tükk kuivand leiba, mida too ei ole söönud, vaid visanud laua alla koertele. Pääle sööki võttis "kõrvatsinaine" lina pruudi peast, sidus talle liniku silmadele ja viis ta ringi keskele, mille olid moodustanud teised pulmalised, sääljuures laulsid: |
|
| |
|
|
|
|
4 |
Me pruudipärga palmime
|
|
|
|
5 |
Neist kaunist roosilillest,
|
|
|
|
6 |
Ja tantsule siis viime pruut,
|
|
| |
pag. 79079
|
|
|
|
8 |
Sel uhkel pulmapillil.
|
|
|
|
9 |
Ilus haljas on minu pruudi pärg.
|
|
|
|
10 |
Pruut ketras seitse aastat, kuldlõnga värtinal.
|
|
|
|
11 |
Kui seitse aastat mööda sai,
|
|
|
|
12 |
Siis tuli peig mis priske.
|
|
|
|
13 |
Ilus haljas on minu pruudi pärg.
|
|
| |
Pääle laulu võeti pruudil silmad lahti ja pärg peast. Pärg asetati ühele pruutneitsile. Samuti toimiti ka peiuga. Ta müts pandi ühele peiupoisile pähe. |
|
| |
|
|
| |
Pääle nüüdse toimingu peig ja pruut pandi toolile kõrvu istuma ja pühakirja laulude ja lugemiste ajal pandi pruudile tanu pähe. Siis tõstsid pruutneitsid pruudi üles kolm korda, st nad tõstsid ta tüdrukuseisusest lahti ja naised võtsid ta enda hulka. Samuti toimetati ka peiuga. |
|
| |
|
|
| |
Nüüd viiakse peig ja pruut laua juurde, kus toimub pruutviina jagamine. Igaüks pulmaline saab tüki saia ja napsi viina. Selle eest peavad nad maksma. Kui nad maksavad vähe, siis "kõrvatsinaise mees" käseb neid seni raha lisada, kuni arvab, et küllalt on. Nüüd korraldatakse pulmanaljad. |
|
| |
|
|
| |
Vihtlemine. Pannakse asple külge vihad ja mõni inimene võetakse kinni ja pannakse pikali. Siis hakatakse vihtlema. Viheldu maksab ja pääseb vihtlejate käest. Kupu-laskmine. Võetakse mõni pulmaline kinni ja üks võtab tal sõrmedega kuski kinni ja hakkab oma kätt käänama. Seda toimitakse seni, kuni pulmaline maksab. |
|
| |
|
|
| |
Et kokkadele neid nalju ei saa teha, siis pannakse neil korsten kinni ja enne ei teha lahti, kui kokad on neile maksnud. |
|
| |
|
|
| |
Põlle paikamine. Noorik võtab põlle üles ja pulmalised peavad põlle paikama rahadega, sest öeldakse, et nooriku põll on katki ja see tuleb teha terveks. |
|
| |
|
|
| |
Öösi poisid varastavad tüdrukutel riided ja tüdrukud peavad need järgmisel päeval ostma välja, sest muidu riideid kätte ei saa. |
|
| |
|
|
| |
Viimasel päeval viiakse noorik välja vaatama lautu ja aitu. Neid vaadates paneb noorik iga juurde midagi, näit. aida juurde kindad, lehmalauda juurde särgi, lambalauda juurde sukad, sealauda juurde põlle ja kaevule kindad, need asjad omandab mehe ämm. |
|
| |
|
|
| |
Pulma lõppedes pruut hakkab pühkima tuba, kuna pulmalised ajavad puru tagasi ja viskavad purusse raha. See kestab seni, kuni pulmalised on sellest tüdinenud. |
|
| |
|
|
|
| |
|