| |
Pulma kombeid.
|
|
| |
Tavaliselt algasid pulmad kolm nädalat pärast kosja, ja kestsid kaks kuni kolm päeva, sagedasti ka neli. |
|
| |
|
|
| |
Enne pulmi valmistati pulmadeks toite, jooke ja kaunistati maja, kus taheti pidada pulmi. Tähtsamaid jooke oli õlu, aga ka viin ei puudunud. Toitudest esikohal oli haganata leib, sepik, tanguvorst, kala, või ja muud. |
|
| |
|
|
| |
Pulmalised ja pillimees kutsuti kolm päeva enne pulmi. |
|
| |
|
|
| |
Pulmapäevadeks oli pühapäev ja paar sellele järgnevat äripäeva. |
|
| |
|
|
| |
Varakult, pühapäeva hommikul, hakkasid pulmalised kogunema pulmamajja. Kõik tahtsid osa võtta peigmehe ja pruudi laulatusele saatmisest. |
|
| |
|
|
| |
Minnes laulatusele, oli peigmees rõivastunud talvel kuube ja kasukasse; suvel kuube ja nööridega vampsu. Pruut kandis musta siiludega kuube, kiutu seelikut, põlle, rätikut ja teist kaelas. Vööl oli mõlemil kirju vöö. |
|
| |
|
|
| |
Enne laulatusele minemist "paigati" pruudi põlle. Keegi vanaeit tõmbas pruudi põlle sirgu, ja kõik inimesed, kes majas, pidid viskama põlle raha. Pruut kogus raha taskurätikusse ja võttis kirikusse kaasa. Põll "paigatud", sõideti laulatusele. |
|
| |
|
|
| |
Peigmees pruudiga sõitsid ees, nende järel "kõrvatsimees" ja "kõrvatsinaine", lõpus sõitis kannupoiss. Kannupoisi hooleks jäi pruudi maha aitamine, hobuste järel valvamine ja veel mõned muud tööd. |
|
| |
|
|
| |
Laulatus toimus kirikus "kõrvatsimehe ja -naise" juuresolekul. Kui peigmees laulatuse ajal astus pruudile jalale, siis on ta abielus naisest üle; kui aga pruut peigmehe jalale astus, siis oli võim naise käes. Tagasisõidul oli takistusi palju. Takistajaiks olid mehed, kes tahes viina, teele olid veeretanud palgid, ette tõmmanud ketid jne. Saades viina kannupoisilt, kõrvaldati takistused ja sõit jätkus. |
|
| |
|
|
| |
Jõudes koju, sõideti rehe alla, ja enne, kui noorik maha tõusta suutnud, pidi kannupoisil hobune eest lahti rakendatud ja look üle katuse visatud olema, siis pidi ta pruudi maha aitama. |
|
| |
|
|
| |
Tuppa viidi noorik rehealuse uksest, mitte kunagi aga eestuksest; sest uksest, kust viidi välja surnuid, ei tohitud uut elanikku sisse tuua, liiatagi veel noorikut. |
|
| |
|
|
| |
Jõudnud tuppa, tervitas peigmehe ema noorikut suudlusega. |
|
| |
|
|
| |
Vaheajal oli löödud tuppa seina valge kangas, alates rehealuse ukse juurest. Kangas oli löödud seina selleks, et pulmalised ei määriks enda rõivaid, puutudes kokku suitsenud seinapalkidega. |
|
| |
|
|
| |
Peagi pärast laulatuserahva saabumist tuli nooriku kirst ehk veimevakk. Kirstutoojaid mehi oli harilikult neli. Kirstule oli kinnitatud lipp riigi värves. Pärale jõudnud, tõttasid pulmalised kirstu- meestele teele vastu, nõudes isikutõendusi, võtmeid, jne. Kirst kanti rehe alla. Rehe all hakkasid kirstumehed nn "laeva" lahti ostma. Kirstumehed ladusid raha igaüks ühest nurgast keskele kokku. Ostnud "laeva" lahti, pani kannupoiss raha kirstu. Kirst jäi pulmadeks rehe alla. |
|
| |
|
|
| |
Klaarinud "laeva", asuti sööma. Laua otsas istus peigmees pruudiga, siis "kõrvatsi"mees ja -naine, kannupoiss ja teised pulmalised. |
|
| |
|
|
| |
Pärast sööki ehiti noorikut teistkordselt. Selga jäeti samad riided mis laulatuselgi seljas olid, kuid pähe pandi tükk valget lõuendit, mida nimetati "räteks". "Räte" oli paar meetrit pikk, otsad jäid lehvima selja taha. Pähe, kuhu kinnitatud "räte", pandi "uju". "Uju" oli samast riidest mis "rätegi", kuid väiksem, umbes hariliku rätiku suurune. "Uju" oli pandud pähe nii, et noorik midagi ei näeks. Eest kinnitati "uju" kolme preesiga, mis meeste rinnast võetud. "Räte" alt joodeti ja söödeti noorikut, kuid "uju" võeti peagi peast. |
|
| |
|
|
| |
"Uju" võtmisest kuuleme järgmist. |
|
| |
|
|
| |
pag. 79095 Kõik pulmalised "ajumehega" eesotsas käisid rehe alt tuppa, toast õue ja õuest rehe alla kolm korda. Neljanda korra alul võttis ajumees noorikul "uju" pääst, lõi sellega kolm korda talle vastu pead öeldes: "Unusta uni, kuule mehe sõna!" Lõpuks viskas ta "uju" katusele. |
|
| |
|
|
| |
Pärast "uju" mahavõtmist tantsiti õhtuni. Tantsuks mängis kannel, viiul ja torupill. Tähtsam lugu oli labajala valss. |
|
| |
|
|
| |
Minnes magama, andis noorik jalasolevad sukad peigmehe emale, kuna pillimees paari kindaid sai. |
|
| |
|
|
| |
Magama läksid peigmees ja noorik lammaste lauta. Muud pulmalised magasid toas õlgedel, lakas ja mujal. |
|
| |
|
|
| |
Vanemad mehed hakkasid öösi nn "poe" jaoks raha korjama. Hommikuks otsiti poodi ka pulmaliste rõivaid. Ärganud pulmalised pidid tagasi ostma varastatud esemed. "Kaupluse" tulu viidi nooriku kirstu. |
|
| |
|
|
| |
Samal ajal, kui osa inimesi tegid "poodi", ehiti noorikut laudas kolmandat korda. Selga pandi uus valge särk, karraga kaunistatud seelik, tanu ja "räte" pähe, kirju vöö vööle, jalas olid kingad ja valged sukad. |
|
| |
|
|
| |
Riietamise juures lauldi ja kaasitati. |
|
| |
|
|
|
|
50 |
Ehi, ehi, noorikuke,
|
|
|
|
51 |
Ehi nende ehetega,
|
|
|
|
52 |
Mis see peigu sulle toonud.
|
|
| |
Peigmehe poolt lauldi vastu. |
|
| |
|
|
|
|
55 |
Tanu võin panna talle pähe,
|
|
|
|
56 |
Enne kui selle neiu pähe.
|
|
|
|
57 |
Põlle võin panna põrsa ette,
|
|
|
|
58 |
Enne kui selle neiu ette.
|
|
|
|
59 |
Sind võin saata sipelgapessa,
|
|
|
|
60 |
Enne kui oma ulualla.
|
|
| |
Noorik ehitud, läks see tuba pühkima, kannupoiss käis sõelaga järel ja korjas raha, mis visatud põrandale maha, noorikule leidmiseks. Tuba pühitud, viis kannupoiss raha nooriku kirstu. |
|
| |
|
|
| |
Keskhommiku söögi kandis lauale noorik. Eine koosnes nisuleivast, võist ja õllepudist. See toit oli toodud nooriku kodust ühes kirstuga. Söögi ajal jagasid kirstumehed viina, öeldes: "Kes maitseb, see maksab!" Saades söönud, hakkas noorik vihaga lauda pühkima. Lauale pandi raha ja jällegi noorikule. |
|
| |
|
|
| |
Pärast sööki mindi peagi kõrtsi. Astudes tuppa, teretati kõrtsi. |
|
| |
|
|
|
|
67 |
Tere, tere, kõrtsikene,
|
|
|
|
68 |
Tere kõrtsi uued uksed,
|
|
|
|
69 |
Tere saarised sagarad,
|
|
|
|
70 |
Pihlakased pingikesed!
|
|
|
|
71 |
Enne mina siit ei lähe,
|
|
|
|
72 |
Enne kui toa lahutan,
|
|
|
|
73 |
Selga võtan seinapalgid,
|
|
|
|
74 |
Ahju hammaste vahele.
|
|
| |
Kingiks viis noorik kõrtsiemale kirju vöö ja kõrtsimehele kortli viina. |
|
| |
|
|
| |
Peagi lahkuti kõrtsist ja mindi tagasi pulmamajja, kus veimeid jagama hakati. Kõige suuremad kimbud said pillimehed, peigmehe ema, "kõrvatsi"mees ja -naine, "ajumees", kirtsumehed ja kannupoiss. Vastutasuks anti jällegi raha. |
|
| |
|
|
| |
Pärast veimevaka jagamist tantsiti velgi mõni aeg. |
|
| |
|
|
| |
Lõpuks anti kapsasuppi ja pulmalised lahkusid. |
|
| |
|
|
|
| |
|