| |
Pulma kombeid vanasti.
|
|
| |
Pulmad on olnud ja on praegu tähtsamaks pöördepunktiks inimelus. Sellest ajast algab nagu uus ja täiuslikum järk elus. On säilinud mitmesugused pulmakombed, mida vahel nüüdki tarvitatakse ja tõstetakse endisesse ausse. |
|
| |
|
|
| |
Pulmad algavad peigmehe sõiduga pruudi koju. Et näha, kas peigmees oma väljavalitut tunneb, tuuakse mõni teine naisterahvas, ehitatult pruudi riietega talle vastu. Märgates võõrast, laulsid peigmehe pulmalised: |
|
| |
|
|
|
|
6 |
"Ei see pole, ei see pole meie neidu.
|
|
|
|
7 |
See on linna libukene,
|
|
|
|
8 |
alevilta atakene
|
|
|
|
9 |
Meie neiu ilus neiu,
|
|
|
|
10 |
siidilindi leidikeses.
|
|
|
|
11 |
Kuldakuppu paatrikesed
|
|
|
|
12 |
iluehteks neiul kaelas."
|
|
| |
Kui leiti õige pruut, arvustasid ja hindasid peigmehe pulmalised teda. Leides et pruut ei vasta nende nõuetele, lauldi: |
|
| |
|
|
|
|
15 |
"Ei see pole, ei see pole meie neidu.
|
|
|
|
16 |
Pea tal piimapüti moodi,
|
|
|
|
17 |
kõht tal koorekirnu moodi."
|
|
| |
Et aga peigmees oma väljavalitust kuidagi ei loobunud, otsiti nüüd välja kõik pruudi paremused. Ka kaasavara ei jäetud mainimata. Pruudi kodust lahkudes täitis pruudi isa peigmehe hobuse peakoti paremate kaertega märgiks, et pruut peigmehe hobuseid ja loomi samuti armastama hakkaks kui oma loomi. Lahkudes isamajast õnnistati pruuti, anti kaasa õpetussõnu ja elutarkust. Pruudi ema õhutas tütart tööle ja tegevusele: |
|
| |
|
|
|
|
20 |
"Unusta uni, tuleta töö ja
|
|
|
|
21 |
pea noormees meeles."
|
|
| |
Mõnel pool on antud pruudile ligi veel tõrvik sümboliks elu ja soojusele. Kirikusse jõudes pandi kiriku uksepakule sirgjooneliselt punane lint ja pandi tähele, kumb esimesena üle astub. Lindi asukoht võis ka mujal olla, kuid nii, et see oleks märkamata pruutpaarile. Esimene üleastuja sai perekonnas ülivõimu. Kirikusse süüdati kaks küünalt elusäilitamise sümboliks. Kui laula- tuse kestel küünal kustus, siis tähendas see peatset manalasse varisemist, ning lühemaks põlenud küünla omanikul oli oodata varem surma. |
|
| |
|
|
| |
Sõidul kirikust peigmehe koju kaeti pruudi nägu paksu looriga, et ta ei näeks teed ega mõistaks tulla tagasi oma vanemate juurde. Pulmasõitu pikendati suurte käärude ja kõverustega, ning püüti seejuures peigmehe hobusest mööda sõita. Peigmehe kodus asetati püksid ukselävele ja kumb esimesena üle pükste astus, sai ülivõimu. Koduväravas ja tänaval oldi pruudile vastas ketramise, nõelumise ja lapsehällidega - tähelepanu juhtides töödele, mida pidi tegema tallu toodud noorik. Veimevakakasti sõidutati pulmaliste tagatipus, mille toojad saatelauluna pidid tarvitama sarnaseid sõnu: |
|
| |
|
|
|
|
26 |
"Lähme, lähme. Käime, käime.
|
|
|
|
27 |
Millal me saame sinna maale,
|
|
|
|
28 |
kus meid ammu oodatakse?
|
|
|
|
29 |
Sääl meil suitseb sooja rooga,
|
|
|
|
30 |
aurab õlletoobike,
|
|
|
|
31 |
vingub viinalaasike?"
|
|
| |
pag. 79105 Kui "kirstumehed" peigmehe kodu väravasse olid jõudnud, ei lastud neid õue ilma "passi" näitamata. Võõraid laevu ei lasta muidu sadamasse. Viinapudeli esile toomisega olid kõik kohused täidetud, ning tee avatud pulmamajja. |
|
| |
|
|
| |
Peigmehe saabudes visati hobuselook ilma rinnuse lahti võtmata katusele. Peiupoisid jooksid looka tooma, et näidata oma osavust. Kes esimesena looga katuselt alla tõi, omandas järgmise pulmade puhul esimese peiupoisi õigused. |
|
| |
|
|
| |
Pulma alguseks kanti lauale õllepudi. Enne söömist asetati mõlema laua otsale kausid, üks pruudi ja teine peigmehe "võiduks". Kumba pulmalised jõudsid rohkem raha kaussi panna, siis jäi vastavalt kas pruudi pulmalised või peigmehe omad eesõigustatud pooleks. Peigmehele ja noorikule rahakorjamise moode, nende tulevase eluõnne kindlustamiseks, oli ka see, et pulmalauast tõusjad - igaüks raha jättis pulmalauale, kus noorik neid siis "pühkima" tuli. |
|
| |
|
|
| |
Pruudi ja peigmehe pulmalised asetati vastamisi, et ka nende vaimlist aren- gut näha. Peiupoisid laitsid pruuti: |
|
| |
|
|
|
|
40 |
"Oli see naine, mis sealt toodi?
|
|
|
|
41 |
Oli see noorik, mis sealt saadi?
|
|
|
|
42 |
Kõht oli teise külje peal,
|
|
|
|
43 |
p....e teise puusa peal.
|
|
|
|
44 |
Enne pane tanu talle pähe,
|
|
|
|
45 |
enne kui selle neiu pähe
|
|
|
|
46 |
Enne pane kingad kitse jalga,
|
|
|
|
47 |
enne kui selle neiu jalga.
|
|
|
|
48 |
Enne pane põll sa põrsa ette,
|
|
|
|
49 |
enne kui selle neiu ette."
|
|
| |
jne.
|
|
| |
Langud aga vastasid mõnitustega ja vastaspoole mahategemisega: |
|
| |
|
|
|
|
53 |
"Tühi sul tünderissa.
|
|
|
|
54 |
Savi sul salvedessa."
|
|
| |
jne.
|
|
| |
Kui aga ei juletud vastu laulda või ei mõistetud, küsiti |
|
| |
|
|
|
|
58 |
Kas keel on kivikillusta,
|
|
|
|
59 |
suulagi laasista."
|
|
| |
jne.
|
|
| |
Pruudi poolt tellitud tantsulugude eest tuli igal tantsijal annetada raha noorpaari hääks. Samuti vihtlemisemasina alt läbikäimisel tuli maksta eriline tasu. Vihtlemismasin oli harilik vokk, mille rattale olid vihad seotud külge, ja mis vihtles ümberajamisel eesolijat. Leivalasna ja luuale seoti vööd ümber, märgiks, et noorik nendega usinasti töötaks. Esimesel pulmaööl püüti magajail pulmalisil midagi salaja ära võtta, mille tagasiostmisel nad raha pidid maksma noorpaarile. Öö jooksul pruut ja peigmees külastasid loomalaute, eriliselt lambalauta, kus suurim õnn pidi peituma. |
|
| |
|
|
| |
Pulmad kestsid mitu päeva, ning lõpumärgiks oli kapsasupp, mil' keemisel tehti takistusi korstna kinnitoppimise ja tule kustutamise näol. Pulmi peeti endiseil ajul sama tähtsaks kui suurt rahvapüha. |
|
| |
|
|
|
| |
|