| |
Pulma kombeid.
|
|
| |
Vanematelt anti pruudile veimevakk kaasa, milles sukki, kindaid, vöösid, pesu ja muud riideid. Kosjade ja pulmade vaheajaks oli üks kuu. Päämisteks pulmatoitudeks olid liha ja kartulad. Liha ja vorstid asetati pannideta keresele küpsema, kust nad siis lauale kanti. Igal pulmalisel oli kodust ligi toodud nuga ja võikarp. Puude okstele ja aedadele asetati värvitud laaste. Laulatuseks sõitis peigmees ratsa pruudi koju ja sealt mindi kirikusse. Kirikust läksid ainult peigmees ja isamees mõrsja tallu, kus kõhud täis söödi ja siis jälle minema mindi. Järgmisel päeval läksid peigmehe pulmalised, keda langudeks kutsuti, pruudi koju. Kõige ees oli ajumees, valge rätik kaelas, ratsahobusel. Siis neli peiupoissi linadega kaetud hobustel. Pruudi kojuni jõudes jooksid sealt vanad mehed õllega vastu. Väravad suleti ja lasti püssi kolm korda, et kurivaim eest ära läheks. Naised kogunesid ühte nurka ja laulsid: |
|
| |
|
|
|
4 |
"Tulge siia, a'age siia!
|
|
|
5 |
Siin teid ammu oodatakse,
|
|
|
6 |
Vara ammu vaadatakse.
|
|
|
7 |
Siin teil suitseb sooja rooga,
|
|
|
8 |
Siin teil aurab hanepraadi"
|
|
| |
pag. 79111 Seejärele sõitis peigmees rehe alla. Seal pandi ajumehele peiupoistele ja veljedele kindad kaela. Siis viidi langud sööma. Söömise ajal laulsid naised: |
|
| |
|
|
|
11 |
Sööge langud, jooge langud,
|
|
|
12 |
ärge langud põue pistke!
|
|
|
13 |
Ma olen hoolas otsima,
|
|
|
14 |
Ma olen kaval katsuma.
|
|
|
15 |
Katsun läbi kasukataskud,
|
|
|
16 |
Otsin läbi kuuetaskud,
|
|
|
17 |
Sorin läbi rüütaskud.
|
|
|
18 |
Sööge langud, jooge langud,
|
|
|
19 |
Ärge langud seda kartke,
|
|
|
20 |
Et meil tuleb leivast puudu.
|
|
|
21 |
Meil on sõtkjaid seina taga,
|
|
|
22 |
Ahjulaskjaid lae pääl.
|
|
| |
pag. 79112
|
|
|
24 |
Sööge langud, jooge langud,
|
|
|
25 |
Ärge langud seda kartke,
|
|
|
26 |
Et meil tuleb lihast puudu.
|
|
|
27 |
Kui on tarvis, tapan jälle,
|
|
|
28 |
Kui on tarvis, popsin jälle.
|
|
|
29 |
Must meil möörab mulgu taga,
|
|
|
30 |
Valge vaalub varna otsas,
|
|
|
31 |
Kirju keerleb kütke otsas.
|
|
|
32 |
Tuhat vaksa turja paks,
|
|
|
33 |
Sada sülda sarve pikk.
|
|
|
34 |
Sööge langud, jooge langud,
|
|
|
35 |
Ärge langud seda kartke,
|
|
|
36 |
Et meil tuleb kalast puudu.
|
|
|
37 |
Meil on meri õue all.
|
|
|
38 |
Meil mõrrad merde pandud,
|
|
|
39 |
Mõrra suu on mõisa poole,
|
|
|
40 |
Sabaots on saksa poole.
|
|
| |
pag. 79113
|
|
|
42 |
Siis tuleb lutse lugemata,
|
|
|
43 |
Haugu välja arvamata,
|
|
|
44 |
Suured siiad sinised seljad,
|
|
|
45 |
Suured havid koltsed lõuad.
|
|
|
46 |
Sööge langud, jooge langud,
|
|
|
47 |
Ärge langud seda kartke,
|
|
|
48 |
Et meil tuleb õllest puudus.
|
|
|
49 |
Kõik maailm on õlletonni,
|
|
|
50 |
Pärnu linn on pärmitonni.
|
|
| |
Pääle söömist pandi noorikul tanu pähe ja hakati viina ja saia jagama, kusjuures lauldi: |
|
| |
|
|
|
53 |
"Joo, joo, maksa raha,
|
|
|
54 |
ilus viin ja kallis raha.
|
|
|
55 |
Üks aga toopi tuhat rubla
|
|
|
56 |
viisikopik viinaklaas."
|
|
| |
pag. 79114 Peigmehe laitmiseks lauldi: |
|
| |
|
|
|
59 |
Mõni peigmees teil ka olla,
|
|
|
60 |
Habe nii kui karusmätas
|
|
|
61 |
Lõua äärest saab loogu võtta,
|
|
|
62 |
Koonu otsast kuhja luua,
|
|
|
63 |
Saanipõhi nii kui sarjapõhi,
|
|
|
64 |
Hobusel saba saaresta näritud.
|
|
|
65 |
Vares vaagub looga peal,
|
|
|
66 |
Teine aiateiba otsas.
|
|
|
67 |
Kui me homme sinna tuleme,
|
|
|
68 |
Mis te meile süüa annate.
|
|
|
69 |
Irsed ette heidate,
|
|
|
70 |
Kaikad ette kannate,
|
|
|
71 |
Kui te täna meile tulite,
|
|
|
72 |
Heinad ette heitsime,
|
|
|
73 |
kaerad ette kandsime.
|
|
| |
pag. 79115 Langude mineku eel anti neile sooja õllepudi. Peigmehe koju sõitis pruut isamehega ja peigmees kõrvastnaisega. Peigmehe tallu, ahju ette pandi laud õllekapaga, mille pidi tühjendama üks veljedest ehk peiupoistest, kes kõige ennem jõuab pruudi talust võiduajamisel peigmehe koju. See, kes tühjendas õlle-kapa, oli võidumees. Pruudi pulmalised viisid teisel päeval veimevaka peigmehe koju. Sealt jooksid meile langud vasta ja hüüdsid: "Laev tuleb, laev tuleb!" Pääle söömist asusid neli meest kirstule ja norisid raha ning hüüdsid: "Tulge pulma, tulge pulma!" Äi ämmaga kutsuti kirstu juurde ja kästi raha anda. Siis toodi peiupoisid ja veljed raha andma. Nüüd avati kirst ja hakati veimeid jagama. Need seoti piitsa külge ja peigmees lõi varrega mati pihta ning hüüdis: |
|
| |
|
|
|
76 |
"Näpuvaeva, näpuvaeva,
|
|
|
77 |
hõbedat ja kulda,
|
|
|
78 |
või vana vaskerauda!"
|
|
| |
Pääle veimete jagamist algasid tantsud ja naljamängud. Asvlite külge seoti vihad ja aeti siis ringi. Mängiti ka arsti: Keegi sidus endale luuavõrud prillideks ette ja hakkas siis kuppu laskma. Ta asetas lehma sarve mõnele turjale ja tagus siis puust nuiaga pihta. |
|
| |
|
|
|
| |
|