| |
Pulmakombeid
|
|
| |
Pulmad alanud alati noores kuus, sest vanas kuus majja toodud noorik minevat ruttu vanaks ja kurjaks. Noores kuus majja toodud noorik elavat väga vanaks ja olevat hääsüdamline. |
|
| |
|
|
| |
Ka ei toodud noorikut kesknädalal ega reedel majja, sest need päevad olid jumalast äraneetud ja kes nendel päevadel midagi ette võttis, sai äraneetud. |
|
| |
|
|
| |
Pulma algus päev oli pühapäev ehk esmaspäev. Kui algasid pulmad, oli juba pruutpaar laulatatud. |
|
| |
|
|
| |
Kui pruut laulatusele sõitis, pani ta oma kingakanda raha, siis olevat tal kogu eluaja raha. |
|
| |
|
|
| |
Iga pulmaline pidi pulma tulles tooma iga liiki leiba, liha ja pool toopi viina. |
|
| |
|
|
| |
Pulmad kestsid nädal aega. |
|
| |
|
|
| |
Peale laulatust viis peigmees pruudi pruudi koju tagasi. Alles järgmisel hommikul sõitis peigmees oma pulmalistega pruudile järele, et pruuti enda tallu tuua. |
|
| |
|
|
| |
Seda sõitu nimetati "langusõiduks". Kellel pulmalisist oli parim hobune, asetati langurongi ette, teda nimetati "esimiseks ajumeheks". Kes jäi langurongi lõppu, nimetati "seavanaks". |
|
| |
|
|
| |
Igale langulisele anti ka pulmaperemehelt ligi pool toopi viina. |
|
| |
|
|
| |
pag. 79162 Langulised pidid igale vastutulejale andma viina. |
|
| |
|
|
| |
Pruudi pulmalised panid õuevärava kinni ja mõned pulmalised jäid langulisi ootama. Kui langud saabusid, küsiti neilt passi ja muid asju enne, kui langulised väravast sisse lasti. Siis läksid langud ukse taha ja hakkasid laulma: |
|
| |
|
|
|
24 |
Siin mu venda viina joonud,
|
|
|
25 |
Siin mu venda saia söönud,
|
|
|
26 |
Oma hoosta sõidutanud.
|
|
| |
Toast lauldi vastu: |
|
| |
|
|
|
29 |
Siin pole venda viina joonud,
|
|
|
30 |
ega venda saia söönud.
|
|
|
31 |
Viina jootnud teistele,
|
|
|
32 |
Saia söötnud sigadele.
|
|
| |
pag. 79163 Siis lasti nooriku poolt välja valtsnoorik. Valtsnoorik lõikab peerukiinega turbamätast ja pakub langulistele saia asemele. Või on tal rangirantsi tükid põlles ja pakub langulistele vorsti. Langud hakkavad nüüd laulma: |
|
| |
|
|
|
35 |
Ei see pole mitte meie neidu.
|
|
|
36 |
See on linna litakene.
|
|
|
37 |
Kui ei lase uksest sisse,
|
|
|
38 |
Astun ise aknast sisse,
|
|
|
39 |
Kui ei lase aknast sisse,
|
|
|
40 |
Lähen ise katusele.
|
|
| |
Siis lasti langulised tuppa. Noorik oli languliste eest peidetud. Nad pidid nüüd nooriku üles otsima. Langulistele anti kolm korda süüa. Esimene söök oli: õllepudi, tanguvorstid ja odrakarask. |
|
| |
|
|
| |
Õhtul, enne languliste ärasõitu, söögi ajal lauldi langulistele: |
|
| |
|
|
| |
pag. 79164
|
|
|
46 |
Sööge langud, jooge langud,
|
|
|
47 |
Ärge langud põue pistke,
|
|
|
48 |
Ärge langud õue viige.
|
|
|
49 |
Ma olen hoolas otsimaie,
|
|
|
50 |
Ma olen kaval katsumaie.
|
|
|
51 |
Kabistan läbi kasukataskud,
|
|
|
52 |
Otsin läbi kuuetaskud.
|
|
| |
Langulised laulavad: |
|
| |
|
|
|
55 |
Kui väheneb siis väänan kassi,
|
|
|
56 |
Kui kahaneb siis tapan koera.
|
|
| |
Söögi ajal peetakse lauakõnesid ja lauldakse jumalagajätulaule. Mõned langulised hiilivad salaja välja ja asetavad kõik asjad, mis kätte juhtuvad regedele, noorikule kaasavaraks. Isegi lambad ja kanad viidi noorikule kaasavaraks. Kui väljas kõik korraldatud ja noorik liig kauaks jääb, hakkavad langulised laulma: |
|
| |
|
|
| |
pag. 79165
|
|
|
60 |
Tee on pikka ja pimeda,
|
|
|
61 |
Taevas on laia ja lageda.
|
|
|
62 |
Tuleb aga auku võtab aisa,
|
|
|
63 |
Teine rööbe teise ratta.
|
|
|
64 |
Siis jään auku hoigamaie,
|
|
|
65 |
Teise auku soigumaie.
|
|
| |
Noorikuga tulevad ligi kõrvatsenaine ja kannapoiss. Kõrvatsenaine võetakse selleks ligi, et pruuti ja ämma peigmehe juures ehtida. Pruut pidi iga kahe tunni tagant riideid vahetama. Kannapoiss oli langusõidu ajal pruudi saani jalastel, ta pidi järele vaatama, et noorik ümber ei lähe. Peiupoisid võtsid ka pruudi koldest tuhka ja viisid peigmehe koldesse, siis ei tundvat pruut koduigatsust. |
|
| |
|
|
| |
Kui peigmehe talu paistma hakkas, laulsid langulised: |
|
| |
|
|
| |
pag. 79166
|
|
|
71 |
Näe kus paistab äia tuba,
|
|
|
72 |
Äia vaiksed väravad.
|
|
|
73 |
Äia kuldne kajukooku,
|
|
|
74 |
Hõbedased ukseääred.
|
|
|
75 |
Toas seal laia laanelauda,
|
|
|
76 |
Laual seal seisab küünlajalga,
|
|
|
77 |
Küünlajalal seal kaksteist haru,
|
|
|
78 |
Igas harus seal neli pesa,
|
|
|
79 |
Igas pesas seal seitse muna.
|
|
| |
Kui langulised noorikuga peigmehe tallu jõudsid, laotas ämm kasuka ukse ette, kust noorik üle läks, siis olevat noorik hääsüdamline. Esimene ajumees pidi pruudi hobusel looga ilma rinnuse lahti võtmata pealt ära võtma ja üle katuse viskama, siis pidavat noorpaar kogu eluaja õnnelikult elama. |
|
| |
|
|
| |
Siis anti neile süüa. Peale sööki ehtis kõrvatsenaine ämma pruudi kingitud riie- tega ära. |
|
| |
|
|
| |
Nüüd pandi ka noorikule tanu pähe ja noorik oli alguses tagakambris. Pulmalised käisid noorikut tagakambris vaatamas, vaatamaskäijad pidid ka noorikule raha andma. Seda toimingut nimetati põlle paikamiseks. Siis oli noorikul süles rüpepoiss. Rüpepoiss oli peigmehe sugulastest noorim poisslaps. Siis pidavat noorikul esimine laps poeg olema. |
|
| |
|
|
| |
Sel ööl varastasid peiupoisid magajailt pulmalisilt riideid, saapaid ja muid asju. Hommikul hakkasid nad pidama poodi. Iga pulmaline pidi oma asjad välja ostma. Saadud raha sai pulmaperenaine omale. |
|
| |
|
|
| |
Sel hommikul tulid ka pruudi poolt pulmalised ja ta vanemad pruuti vaatama, seda sõitu nimetati ka langu- sõiduks. Nad tõid omaga kaasa ka väimevaka. Langulistele anti kõige pealt süüa. Siis hakkas kõrvatsenaine väimeid jagama. Kõrvatsenaine andis väimed peiupoiste kätte ja need viskasid väimed igale pulmalisele vööga kaela. Rüpepoiss sai sukad, paarrahvad kindad, sukad, sokid, salli ja särgi. Tüdrukud said sukad, poissmehed kindad. Peale lõunasööki asetati noorpaar, kõrvatsenaine ja mõni hää mokamees laua taha. Rahavakk asetati nende ette. Peiupoisid kutsusid kõige enne äia ja ämma laua otsa ja küsisid neilt, mida noorpaarile lubavad. Nii käisid kõik pulmalised laua otsas ja lubasid midagi noorpaarile ja panid vakka raha. Selle raha sai pruut omale. |
|
| |
|
|
| |
Kolmandal päeval, kui nooriku poolt langulised juba pruuti olid vaatamas käinud, sõitsid pulmalised ühes noorikuga äia ja ämma vaatama. Pruudi poolt pulmalised korraldasid siin mitmesuguseid vigureid. Vahel seati ülesse kohtukull ja hakati kohut mõistma. Kutsuti korda mööda kõik pulmalised kohtulaua ette ja aeti kõigile mingi süü kaela. Iga üks pidi oma süü lunastama rahaga, või toodi haovihk tuppa, süüdlane asetati haovihule ja anti vitsu. Saadud raha sai pulmaperenaine omale, kulude katteks. Vahel ehitakse üks pulmalisist arstiks. Prillideks on tal luuavõrud ja kuuldetoruks piip või härja sarv. Tema ette lauale on asetatud palju pudeleid, mis vee ja viinaga täidetud. |
|
| |
|
|
| |
Tohtrihärra palub austatud pulmalisi, kes haigestunud, oma juurde tulla. Kui keegi tuleb, siis kuulatab ta haige hoolega läbi ja annab siis oma laualt rohtu. Selle eest võtab ta aga maksu, mis pruudi ema omale sai. Õhtul sõidavad langud koju tagasi. |
|
| |
|
|
| |
Neljandal päeval tulevad pruudi poolt pulmalised veel kord langudega pruuti vaatama. Siis enam langusõite ei tehtud. Pulmad kestsid aga kuni pühapäeva õhtuni. |
|
| |
|
|
| |
Pulma lõpusupp oli kapsasupp. |
|
| |
|
|
|
| |
|