E 79191/4

e000791910000
Viljandimaa — Põltsamaa
Timusk, H.
1932

Types

Kosjade ootamine

Metadata

COL: H. Timusk, Pärnu poegl. gümn. II kl. õpil.
ID: E 79191/4
INF_ELUL: 74 a.
INF_NIMI: Leena Timusk
LLIIK: Pulmalaulud
LOC: Põltsamaa khk., Põltsamaa v., Sulustvere k. & Pärnu l.
ZANR: kombekirjeldus/regilaul
TMP: 1932
TYP: Kosjade ootamine

Kosja- ja pulmakombeid.
Kosjas käidi neljapäeva õhtul. Ennem tulid vanad naised kuulama, kas kositav ka kosjad vastu võtab, ka peigmees isamehega tulid kuulama, neil oli kaasas viin, mida "kuuluviinaks" nimetati. Pääle seda alles tuli peigmees kahe isamehega kosja. Kosjad võtsid vastu kõik sugulased. Kosja ja pulma vaheaega oli kolm nädalat.
Kosjalaul.
I.
     7  Seni põlve põlvekene
     8  kasupõli kaunikene,
     9  elupõlv ilusakene,
     10  seni kui hilpan ilma vööta
     11  kargan ilma kapukita.
II
pag. 79192
     14  Hakkasin kandma kapukaida
     15  säädemaie sääriksida,
     16  vööda vööle kinnitama:
     17  pandi vaht värava pääle,
     18  teine nurme nurga pääle
     19  kolmas välja veere pääle.
III
     21  Vaibus see väravasammas
     22  uinus nurme nurgavahti,
     23  väsis välja veerevahti.
IV
     25  Olin ise ergakene,
     26  olin erku, olin kerku,
     27  läksin kaevult vetta tooma:
     28  kuulin kuljuste kulina,
     29  hõbehelmede helina.
V
     31  Jooksin tuppa ütlemaie:
     32  Emakene eidekene!
     33  Kosjad kuulukse tulevat,
     34  kallid ajad kalduvada.
Kosjade ja pulmade vaheajal tegi pruut veimevakka. Pulmad algasid harilikult pühapäeval. Peale laulatuse sõideti pruudi koju. Teel olid kõiksugi takistusi. Sealt muidu läbi ei lastud, kui peiupoisid pidid viina andma. Kui pruudi kodus oli pidutsetud, sõideti peigmehe koju. Kaasa võeti pruudi kodu koldest tuhka ja viidi peiu koldesse. Räägiti, et siis ei tundvat pruut koduigatsust. Peigmees kinkis mees pulmalistele kinke. Et saada noorpaarile raha, toimiti mitut viisi. Pruudi vend sidus pruudile põlle ette, pruudi ema tanu pähe. Siis võttis ema põllenurkadest kinni ja hüüdis: "Põll katki, tooge lappi!" Siis pidi igaüks põllesse raha panema. Teinekord jälle varastati noorik. Siis pidid peiupoisid ta välja lunastama.
Öösel varastati pulmaliste riided ja ei antud muidu kätte, kui igaüks pidi maksma teatava summa. Ka viidi pulmalisi nn "vihtlema". Katusele pandi lava ja kapad. Siis viidi pulmalisi katusele ja kästi kappa raha visata. Kes raha ei andnud, selle kallati vett kaela. Pulmatoitudest pidi olema: sülti, praadi, vorsti, mett, õlu ja viina. Magusroaks oli: õlu sisse pandud toored munad ja mett ja see hästi läbisegatud.
Pruudi kodus anti peigmehe sugulastele kingitusi ja peigmehe kodus pruudi sugulastele.
Jõudu katsuti järgmisel viisil. Võistlejad asusid kumbki teisele poole aeda, haarasid üksteise juukstest kinni ja katsusid kumbki teist vastu aeda tõmmata. Kumb teise vastu aeda sai, oli võitja.

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

E 18808/9 (12) 82 %
H, Kolga-Jaani 2, 285/6 (177) 67 %
H III 7, 810/1 (5) 46 %
E 8447/8 (5) 45 %
H II 43, 322/3 (12) 44 %
H III 30, 599/600 (6) 36 %
H, R 6, 577/80 (7) 36 %
ERA I 2, 72 (15) 31 %
H II 59, 470/2 (15) 16 %
E 51426/7 (10) 16 %
E 40488/9 (10) 14 %
H II 50, 315/6 (10) 14 %
ERA II 123, 298/300 (2) 12 %
H II 59, 461/2 (9) 12 %
H II 65, 52 (4) 12 %
H III 7, 878/80 (2) 12 %
H I 3, 42 (38) 12 %
ERA II 42, 541 (9) 10 %
ERA II 41, 77/8 (9) 10 %
EÜS VIII 90 (41) 10 %
H II 43, 634 (29) 10 %