| |
Pulmakombeid.
|
|
| |
Pääle laulatust läks peigmees sugulastega oma koju ning pruut ja viimase sugulased pruudi vanemate tallu, kus oli korraldatud väike sööming. See lõppenud, sõitsid peigmehe sugulased pruudi koju. Siin aga olid väravad kinni. Peiu sugulastelt küsiti passi, milleks oli viinapudel, muidugi ühes viinaga. Selle järele küsisid pruudi sugulased lauldes: |
|
| |
|
|
|
|
4 |
Mis haisu te ajate,
|
|
|
|
5 |
Viinavingu te vääte.
|
|
| |
millele peiu poolt vastati: |
|
| |
|
|
|
|
8 |
Ega me sõitnud sööma pärast,
|
|
|
|
9 |
Ega me joosnud jooma pärast.
|
|
|
|
10 |
Me tulime oma otsima,
|
|
|
|
11 |
Tuna taga nõudema,
|
|
|
|
12 |
Kus mede peig oli viinad joonud
|
|
| |
pag. 79284
|
|
|
|
14 |
Saiad söönud.
|
|
| |
pruudi sugulased vastasid: |
|
| |
|
|
|
|
17 |
Mede neidu pole kodu:
|
|
|
|
18 |
Ei polnd kuulda
|
|
|
|
19 |
Pillihäält ja piitsahäält.
|
|
|
|
20 |
Neid meil ehtis,
|
|
|
|
21 |
Heitis risti, suges pead
|
|
|
|
22 |
Ja palus jumalat.
|
|
|
|
23 |
Läks ta alla mere ääre,
|
|
|
|
24 |
Tõukas tõrvatud meresse.
|
|
|
|
25 |
Muhus tand oli mullu nähtud,
|
|
|
|
26 |
Harjus oli ammu nähtud,
|
|
|
|
27 |
Tallinnas tanu ehitud
|
|
| |
peiu poolt vastati aga järgmiselt: |
|
| |
|
|
|
|
30 |
Mis te muidu valetate,
|
|
|
|
31 |
Peiu sugu sokseldate.
|
|
|
|
32 |
Neid teil naerab kammeris,
|
|
|
|
33 |
Soeb aga pead ja nilpab
|
|
|
|
34 |
Ja vaatab mede valge peiu pääle
|
|
|
|
35 |
Too aga välja tantsima:
|
|
|
|
36 |
Meie tahme vaadata
|
|
|
|
37 |
Kas on tantsule tasane
|
|
|
|
38 |
Ehk hüppab üle hobuse,
|
|
|
|
39 |
Kargab üle katuse.
|
|
| |
Selle järgi viidi peiu sugulased sööma, hiljem pidid nad ka "oma" otsima. Selleks näidati neile mitut neidu alguses ja küsiti: "kas su oma - kas su oma?" millele ebaõige pruudi esitlemise puhul vastati: "ei ole oma - ei ole oma!" Kui viimaks pruut käes olnud, viidi ta kohe peigmehe tallu. Hiljem sõitsid neile ka järele pruudi sugulased. Nüüd alles algas tõeline pidu. Kõigepäält aga paluti külalised sööma. Pääle söömingut pidi pruut koristama ja puhastama lauda, kusjuures külalised lauale kartulikoori jne ühes rahaga viskasid. |
|
| |
|
|
| |
Järgmiseks numbriks on nn veimejagamine, siin seoti kindaid, sukki, linte, salle jne hangetaolisele hargile, kust vabamaksu eest igasuguseid asju jagati. |
|
| |
|
|
| |
Sellele järgnesid mitmesugused naljad, nagu kupulaskmine, vihtlemine jm. Pääle selle võeti "soolaleiba," mis koosnes rosinasaiast ja suhkrust. Muidugi anti seda ainult raha eest. Harilikult olid need, kes rahvast juurde meelitasid ja tirisid, peiupoisid. |
|
| |
|
|
| |
Siis algas tants, seks korraks pani noorik omale põlle ette. Kes teda tantsule kutsus, pidi selle lõppedes nooriku "põlle paikama". |
|
| |
|
|
| |
Öösi, mil kõik magasid, olid peiupoisid liikvel ja hommikul leidsid mitmed oma riided kadunud olevat või ennast koguni kinniseotult voodis lamamas. Ning riideid sai kätte ainult raha eest. Need sissetulekud, mida saadi mitmel viisil, läksid kõik pruudile. Niisugused pulmad kestsid harilikult 3-4 päeva. Kõige viimaseks söögiks eesti vanades pulmades oli hapukapsasupp. Kui seda anti juba pulmalistele, siis teadsid viimased, et nüüd tuleb kõige kiiremas korras sellest majast kaduda. |
|
| |
|
|
|
| |
|