| |
Pulmad kestsid harilikult kolm päeva, esmaspäeval, teisipäeval ja kolmapäeval. Pulmalised tulid harilikult pühapäeva õhtul. Kui peigmees rikas oli, siis peeti pulmad tema kodus, kui aga vaene, siis pruudi kodus. Harva peeti pulmad mõlemal pool, s.o peigmehe ja pruudi kodus. Maja kaunistati suvel väljastpoolt kaskedega, ka tuppa toodi kaski, talvel kaunistati maja seestpoolt kui ka väljastpoolt kuuseokstega. Enne pulmi astus äkki üks mees tuppa, suured valged kangad käes ja hakkas neid seintele lööma, teised aga katsusid seda takistada, rääkides sääljuures igasuguseid nalju. Viimaks, kui mees kangad seintele oli löönud, jooksis ta sõna lausumata uksest välja. Kirikus öeldi peigmees ja pruut kantslist kolm pühapäeva järgimööda maha, kui kõik nõus olid laulatusega, siis laulatati kirikus. Harvem juhtus, et õpetaja koju tuli laulatama. Siis tehti igasuguseid vigureid, näiteks, topiti korsten kinni, nii et suitsu tulid kõik toad täis ja kõik pidid siis välja jooksma. Kui olid juba pruut ja peigmees laulatatud, sõitsid igaüks oma kodu, ning järgmisel päeval, mil' pulmad pidid olema, sõitis peigmees pruudile koju järele ja tõi ta oma koju. Kui kirikust pulmalised tulid, siis pandi neile tee kinni, sinna oli tehtud ka auvärav ja kõrvale pandud laud, mis oli kaetud linaga. Laual seisis pudel ja pulmalised pidid sinna viina panema, siis alles lasti nad läbi. Tükk maad eemal oli teine samasugune värav, see olnud esimesest aga suurem ja palju ilusam, ka laud oli kõrval ja laual aga suurem pudel, sinna pidid pulmalised rohkem viina panema. Kodus oli laud kaetud ja asuti sööma, pruut ja peigmees istusid ühes lauas, söögiks olid liha ja kartulid, joogiks anti õlut ja viina. Viina kanti ette taldrikul, kaks klaasi ehk kann peal, kes tahtsid, panid ka taldrikule raha. Ka tuli kontvõeraid, kes viibisid õues; neile viidi kapaga õlut ja viina. Mõned, kes tähtsamad olid, kutsuti ka pulmalauda. Tantsiti kambris, pruut muidugi peigmehega kõige enne. Mängiti sääljuures kärtspilli, mängijaks oli see, kes oskas. Laulmisel panid kaks naist pruudile koppmütsi pähe. Koppmüts koosnes punasest siidist, mis maksis kolm rubla, siis oli taga veel lai pael, mis maksis ka kolm rubla, kokku siis kuus rubla. Jutustajal on säilinud ainult üks pulmalaul, see on järgmine: |
|
| |
Mehed vastasid omalt poolt roppude lauludega. Pruudil oli seljas punane kiudkört ja rätik ümber võetud, rinnal oli suur prees, kaela ees aga väike prees. Veimed anti harilikult rahas, pruut andis vastu kindaid, sukki jne. Sõrmused olid lihtsad ja hõbedast. Lõpu teatamiseks pandi kõik õllekannud lauale, kes veel tahtis õlut, see läks siis vaatama ja nägi, et midagi sees ei olnud, siis lahkusid kõik koos. |
|