| |
Pulmakombeid.
|
|
| |
Pulmad on eestlasil tähtsaimad sündmused perekondlikus elus, sest sel võib olla mõju naitujate ja järeltulijate saatusel. Meheks saab meesterahvas rahva arvamisel alles siis, kui ta on juba naitunud. |
|
| |
|
|
| |
Kosja sõidab peigmees kahe peiupoisi saatel. Pruudi tallu aga ei pääse, sest väravad on suletud kaigastega ja keppidega. Väravaist sisse pääsemiseks küsitakse peigmehelt pruuditalu elanike poolt passi. Peigmehel on siis viinad kaasas ja nende abil pääseb ta väravaist sisse. |
|
| |
|
|
| |
Enne pulmi valmistatakse peiu ja pruudi talus mitmesuguseid sööke. Tapetakse sigu, lambaid, kukki, kanu ja muid koduloomi ning valmistatakse ka õlut. Peremehed tahavad, et õlu hästi kange oleks, sest siis mäletaks terve külarahvas nende tütarde ja poegade pulmi. Küpsetatakse saiu, leibu, hautatakse kapsaid rasvaga ja keedetakse kartuleid. |
|
| |
|
|
| |
Peiu ja pruut sõidavad kirikusse ühes. Kirikust tagasi tulles on neile valmistatud auväravad ja talu katusel lehvib lipp. Pulmad kestavad harilikult kolm päeva. Esimesel päeval peetakse pulmi pruudi talus, teisel päeval peiu talus ja kolmandal päeval peetakse pulmi pool päeva nooriku ja pool päeva mehe talus. |
|
| |
|
|
| |
Pulmiks kutsutakse ka külalisi, kuid leidub ka kutsumata külalisi. Pulmas on ka pillimees. Nooremad kogunevad pillimehe ümber ja tantsivad, kuna vanemad inimesed kaugemal istuvad ja vaatavad nooremate tantsu ja hullamist. Vanemate inimeste juures käib siis õllekapp käest ätte. Nokastanud mehed karjuvad: "Hõissa, pulmad, pulmad hõissa!" Söögi ajul laulavad peiupoisid ümber laudade käies: |
|
| |
|
|
|
|
12 |
"Sööge langud,
|
|
|
|
13 |
jooge langud,
|
|
|
|
14 |
ärge langud põue pistke!"
|
|
| |
Pulmaöil võetakse pulmalisel mingi asi ära ja lunastatakse järgmisel päeval võetud asjad raha eest. Pulmas tehti ka nalja, näiteks lasti "kuppu ja aadert". Kui anti süüa tangusuppi, siis oli see tunnuseks, et pulmad on lõppenud. |
|
| |
|
|
| |
Nooriku lahkumisel vanemate majast mehe tallu lauldakse: |
|
| |
|
|
|
|
19 |
"Nüüd hakkab neiu minema,
|
|
|
|
20 |
nüüd hakkab ale tulema,
|
|
|
|
21 |
silmad vetta veeretama,
|
|
|
|
22 |
paled laineid laskema,
|
|
|
|
23 |
memmeke ja hellake.
|
|
|
|
24 |
Enne võind olla.
|
|
|
|
25 |
mis võind olla,
|
|
|
|
26 |
enne võind müüa mütsis siida,
|
|
|
|
27 |
kaubelda vana kasukat,
|
|
|
|
28 |
enne kui andsid tüterida,
|
|
|
|
29 |
enne võind müüa halli täku,
|
|
|
|
30 |
enne kui andsid tüterida,
|
|
|
|
31 |
andsid halvale rahale,
|
|
|
|
32 |
viru viie kopikule.
|
|
|
|
33 |
Nüüd läheb tugi toasta,
|
|
|
|
34 |
Nüüd kaob abi majasta,
|
|
| |
pag. 79342
|
|
|
|
36 |
nüüd jäävad seinad seenetama,
|
|
|
|
37 |
toanurgad nuttemaie;
|
|
|
|
38 |
pada see palub pesijat,
|
|
|
|
39 |
must see nurub nühkijat;
|
|
|
|
40 |
lehmad jäävad taresse ambuma,
|
|
|
|
41 |
täkud jäävad talli hirnuma,
|
|
|
|
42 |
pole neil söötjat,
|
|
|
|
43 |
pole neil jootjat,
|
|
|
|
44 |
pole neil heina ettekandjat,
|
|
|
|
45 |
memmeke ja hellake.
|
|
|
|
46 |
Tütar läks joostes joodikulle,
|
|
|
|
47 |
silma nähjes näljatselle;
|
|
|
|
48 |
see käis tihti kõrtsuteeda,
|
|
|
|
49 |
ja tema istus kaardilaudas,
|
|
|
|
50 |
memmeke ja hellake.
|
|
|
|
51 |
See joob kuued,
|
|
|
|
52 |
joob kasukad,
|
|
|
|
53 |
see aga põues põrsukesi,
|
|
|
|
54 |
lehmavatsast vasikaida.
|
|
|
|
55 |
Ära tema rikkus selle neiu,
|
|
|
|
56 |
enne pand tanu talle pähe,
|
|
|
|
57 |
enne pand kudrust kuldi kaela,
|
|
| |
pag. 79343
|
|
|
|
59 |
enne kui mede neiu kaela.
|
|
|
|
60 |
enne pand põlle sea kaela,
|
|
|
|
61 |
enne kui selle neiu ette.
|
|
|
| |
|