| |
Pulma-kombeid.
|
|
| |
Pühapäeva hommikul tõusid pruudi vanemad vara üles, et toimetada veel mõningaid hädavajalikke toimetusi ja oodata peigmehe, tema vanemate ja sugulaste saabumist, et siis ühes koos sõita kirikusse - laulatusele. Pärast peigmehe, tema vanemate ja sugulaste saabumist ja mõningaid askeldusi sõitsid pulmalised üheskoos kirikusse, laulatusele. Peigmehe ja pruudi kannul lähevad pulmalipud, milleks oli õmmeldud valge riide mõlemale küljele paar ilusat, kirjut rätikut ja siis pandud pika latiga vankri külge. Kiriku juurde jõudes käidi laulatusel ning pärast laulatust algas alles õieti lustlik pulmasõit pruudi tallu. Nüüd hõisati ja lauldi nii et mets vastu kajas, ikka : "Hõissa-sajad-sajad-sajad, hõissa sajad-sajad-sajad, kahe noorepaari sajad!" Teel joodi ka vahel viina noorepaari terviseks. Nüüd möödus varsti pulmasõit ja jõuti pruudi tallu, kuid, oh häda, ei saanud sisse, sest talu väravad olid kinni. Kuid kloppimise pääle tulid viimaks pruudi vanemad talust välja ja küsisid pulmalistelt kurjalt: "Mida te siit tahate, keda otsite, kas teil passi on, mis inimesed te ka olete?" Lepituseks andsid pulmalised viinapudeli viinaga küsijatele, mis oligi see pulmapass, mida nõuti. Siis ikka viimaks lasti pulmalised sisse. Esimese ukse ette, kust pidid pruut ja peigmees sisse minema, oli pandud maha ilus, kirju tekk. |
|
| |
|
|
| |
Tuppa astudes võeti pruut ja peigmees suure rõõmuga ja õnnesooviga vastu ja pandi pulmalised lauda sööma. Selle aja sees, kui pulmalised sõid ja jõid, katsusid peigmehe sugulased varastada ära pruudilippu ja pruudi sugulased omakorda jälle - peigmehelippu. Pärast sööki algas lõõtsapilli saatel mäng ja tants, mis kestis kuni poole ööni. Siis sõitsid pruut ja peigmees ja peigmehe sugulased peigmehe tallu pulma edasi pidama. |
|
| |
|
|
| |
Hommikul sõitsid ka pruudi sugulased peigmehe tallu veimevakka viima. Pulmavankriteks olid pikad troskad, milleks oli ühendatud kaks töövankrit laudadega. Ühe vankri keskele pandi veimevakk ja pulmalised istusid ise ümber veimevaka. Hobused olid toredasti lippudega ja lilledega ehitud. Nii nad sõitsid hõisates peigmehe tallu. Peigmehe talu juurde jõudes leidsid pruudi sugulased eest suletud värava. Värava taga seisid peigmehe sugulased ja küsisid pruudi sugulastelt: "Kes te olete, mis te tahate siit, kas teil passi on?" "Jah, meil pass," vastasid pruudi sugulased ja ulatasid peigmehe sugulastele viinapudeli kui pulmapassi. Siis hakkasid pruudi vanemad paluma: "Meil on tütar kadunud", ja pruudi sugulased: "Meil on noorik kadunud." "Avage meile värav ja laske meid sisse." Siis avati viimaks väravad, aga pruudi sugulased ei tahtnud nüüd enam minna sisse, vaid ütlesid: "Lunastage veimevakk, mis me teile pidime tooma, ennem välja!" Nüüd andsid ka peigmehe sugulased pruudi sugulastele viina, lunastades seega veimevaka välja. Pärast seda paluti pruudi sugulased tuppa ühes veimevakaga. Siis paluti pulmalised sööma. Peale viimast sööki pandi pidulikult pruudile pärg s.o tanu pähe, lauldes seejuures: |
|
| |
|
|
|
|
8 |
Me pruudipärga punume,
|
|
|
|
9 |
Sul' kaunil' roosilillel'
|
|
|
|
10 |
Ja tantsule sind saadame
|
|
|
|
11 |
Nüüd kenal pulmapillil.
|
|
|
|
12 |
Ilus haljas, ilus haljas,
|
|
|
|
13 |
Ilus haljas, pruudipärg.
|
|
|
|
14 |
Mul aias kasvab kauniste
|
|
|
|
15 |
Küll mirta mitmet sugu!
|
|
|
|
16 |
Kus viibib armas peiuke,
|
|
|
|
17 |
Kas neiost ei peeta lugu?
|
|
|
|
18 |
Ilus haljas, ilus haljas
|
|
|
|
19 |
Ilus haljas., pruudipärg.
|
|
|
|
20 |
Pruut ketras seitse aasta teed
|
|
|
|
21 |
Kuldlõnga värtnal valmis,
|
|
| |
pag. 79357
|
|
|
|
23 |
Kui habemed nii peenik'sed
|
|
|
|
24 |
Ta ehted kudus, palmis.
|
|
|
|
25 |
Ilus haljas, ilus haljas,
|
|
|
|
26 |
Ilus haljas, pruudipärg.
|
|
|
|
27 |
Kui seitse aastat mööda said
|
|
|
|
28 |
Siis tuli koju peiu,
|
|
|
|
29 |
Ja et ta pulmad kaasa tõi,
|
|
|
|
30 |
Meilt pärja pärib neiu.
|
|
|
|
31 |
Ilus haljas, ilus haljas,
|
|
|
|
32 |
Ilus haljas, pruudipärg.
|
|
| |
Pärast tanu pähe panemist hakkas lõõtsapill mängima ja pulmalised tantsima, nüüd viskasid pruudi vanemad igale tantsijale veimevakast mõne kingituse, mis olid juba kodus kimpu köidetud, kaela. Kimbus oli: mõnes sukki, kindaid; teises salle, pitse. Kes sai pruudi kõige enne tantsima viia, sellele andis pruut paari sukki, kindaid. |
|
| |
|
|
| |
Pärast veime jagamist tulid tuppa vanad eided ja võtsid pidulised kinni ja viisid väevõimuga kaasikud s.o pulmalised kapsaaeda. Vanadel eitedel olid ühes käes ämber veega ja teises - viht. Nad käisid ikka ringi kapsaaias pulmaliste seas ja raputasid nendele peenardele vihaga vett, milliste ääres pulmalised seisid või käisid, ise lauldes: |
|
| |
|
|
|
|
37 |
"Kus kaasikud kõnnivad,
|
|
|
|
38 |
sääl kapsad kasvavad."
|
|
| |
Pärast seda toimingut läksid pulmalised tuppa ja kogunesid kahte leeri, ühel pool pruudi sugulased, teisel pool peigmehe sugulased ning nüüd hakkasid pooled üksteisi sõimama. Peigmehe sugulased sõimasid pruuti: "Kas sa oled ka mõni tüdruk, midagi sa teha ei oska, ise kui vana kaltsakas. Aga vaat, kus meie peigmees, igate-pidi tubli poiss, ilus ja noor, oskab teha kõiki töid." Mille peale hakkasid pruudi vanemad peigmeest sõimama: "Kas sa oled ka mõni poiss, oled kui takupunt, õlevihk, aga vaat, kus meie tütar kui roosiõis, oskab kududa, kedrata, õmmelda." |
|
| |
|
|
| |
Varsti hakkas jälle tants ning pulmalised läksid tantsima. Enne pulmaliste lahkumist pandi pulmalauale suur kauss, mis kaeti päält valge rätikuga; kausi juurde istusid pruut ja peigmees, viinapudelid käes, siis läksid pulmalised järgimööda peigmehe ja pruudi juurde ja panid kaussi noorpaarile kingituseks nn "iidiraha", saades vastutasuks noorpaarilt viina. Kes ise ei läinud, viidi teiste pulmaliste poolt vägisi "iidiraha" andma. Pärast "iidiraha" kinkimist lõppes pulm ja pulmalised lahkusid. |
|
| |
|
|
|
| |
|