Kõigil andmeil ei erinenud mardi- ja kadrikombed palju. Väike vahe seisis vast ainult lauludes, kuid mardilaul sobis väga hästi ka kadrilauluks, kui ainult nime muuta.
Jutustaja sõnadega edasi antud:
"Vanasti, siis kui noor olin, käisid mardiks ja kadriks enamasti mehed, naisi käis vähem. Vanasti ei käidud nagu nüüd mööda küla muidu nalja tegemas, vaid siis panid mehed hobuse ree ette, ajasid pahumpidi kasukad selga ja läksid mööda küla andeid kerjama. Vahest seoti veel takust habemed ette ja määriti näod tahma või jahuga ära. Praegust ei panda martide eest enam kuskil uksi kinni aga vanasti oli lugu sootuks teine. Siis pandi kõik uksed kas lukku või haaki või kuidas kellegil oli, mõnele uksele seati vahest ka puu taha. Kui juba õues kippu-kõppu kuulda oli, siis kustutati ka peerg toas ära. Noh seda tehti seepärast, et mardid hir- mus palju andeid peale ajasid, aga sisse said nad sellegipärast alati. Mardid käisid suures summas ja laulsid alati ilusasti. Ei mäleta küll hästi neid laulusid, ainult mõnest kohast on meeles. Mardid hakkasid laulma juba ukse taga. Laul hakkas peale nii:
8
Laske tuppa mardikesed
9
Mardi varvad valutavad
10
Sõrmeotsad sõitelevad
11
Mart on tulnud kaugelt maalta
12
Üle soo sihva, sohva
13
Läbi laane lehva-lahva
14
Punapilvede põuesta
15
Sinipilvede seasta
pag. 79587
17
valgepilvede vahelta
18
Kuusi kuu kumerike
19
Ümber ilma ümargune
20
Mart ei tule söögi pärast
21
Mart ei tule joogi pärast
22
Mart tuleb taluõnne pärast
23
Peretütar neitsikene
24
Puhu sa tuli tubaje
25
Lõõtsu lõke kolde'esse
26
Kui pole toas pirrukesta
27
Kui pole lõukal lõmmukesta
28
Löö siis laastukest laesta
29
Pinnukesta põrmandasta.
30
Laske tuppa mardikesed
31
Mardi varvad valutavad
32
Mardi küüned külmetavad
33
Kui ei lase ei palugi
34
Uksed põõnusta põrutan
pag. 79588
36
Sagarista saputelen
37
Mardi pojad pulgassepad
38
Teevad uksed uista puista
39
Põõnad peale põdraluista
40
Sagarad karusabasta.
Mõnikord lasti mardid sisse, enamasti küll tulid nad ise. Toas tegid mardid igasuguseid nalju: Käisid käpakil, tantsisid, vahest keerutas mõni kedervarrega lõnga. Iga toimetuse juures oli oma kohane laul. Kui kõik tükid tehtud olid, siis hakkasid nad vaevatasu peale ajama. Nad ajasid peale kõike, mis talus on: nagu liha, leiba, vorsti, võid, riiet, linu, raha jne. Igal pool olid neil oma laulud. Need olid väga pikad ja pole enam hästi meeles, Ühest kohast oli sedaviisi:
43
Pereeit eidekene
44
Võta astu aida'asse
45
Katsu kaeda kelderisse
46
Kus sul seisvad sealihad
47
Vardas verivorstikesed
48
Võta otsi aida'asta
49
Mardile meeleheada
50
Vaesele vaevatasuda.
Kui perenaine ohtralt andis, siis õnnistasid mardid talu. Kõige enne tänati ja õnnistati peremeest ja perenaist, siis poegi ja tütreid ja viimati ka karja. Neist lauludest on ka mõnest kohast natuke meeles:
53
Peretütar kuldakinga
54
Perepoega saabassääri.
55
Soovin õnne, peiuõnne
56
Soovin õnne, pruudiõnne
57
Mart toob tuppa toaõnne
58
Mart toob õue õueõnne.
59
Siia tõusku tõmmud lehmad
60
Siia kasvagu kari kirjusid
61
Laudad täisi lauke lehmi
62
Hangussarvi pullikesi
63
põhud täisi põrssaida
64
pennid täisi kanakesi
65
munderitki mune täisi.
66
Odrad kasvagu kui seasabu
67
kaerad kasvagu kui karusabu
68
Rukkiiva rauda raske.
Kui mardid ilma jäeti, või liig vähe anti siis sajatasid nad talu. Kõige rohkem sajatasid nad et peretütar vanaks piigaks jääks.
71
Peretütar laiska luista
72
hallitagu ahju juures
73
kolletagu kolde juures."
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted
alignment algorithm
(Janicki, 2022)
on sequences of verses.