e000796110000
JärvamaaJärva-Madise
Kolnes, H.
1932

Metadata

COL: H. Kolnes, Vändra põllum. ühisgümn. V kl. õpil.
FUNC:
ID: E 79611/4
INF_ELUL: s. 1856 a.
INF_NIMI: Ann Odres
LLIIK_YHT: Kalendrilaulud (Sanditamislaulud)
LOC: Järva-Madise khk.
ZANR: kombekirjeldus
TMP: 1932
TYP: Mardilaul
TYP_MRKS: [Massühtlustatud. Vajab motiivide täpsemat määramist]
TYP_YHT: Mardilaul

Mardi- ja kadripäeva kombed.

Mardipäeva tulekul, umbes nädal aega ennem, hakkasid küla sulased ja tüdrukud mööda küla käima mardiandeid kogumas. Kunagi ei jäänud nad ilma, kuhu aga sisse astusid, sealt ikka midagi saivad, näiteks kartuleid, liha, leiba, herneid jne. Kõige tähtsam asi, mida kunagi ära ei unustatud, olid linnased, sest sellest tehti õlut. Nii mööda küla ringi käies laulsid nad endi laule, ning nimetasid endid mardisantideks.
    4  Peremees peremehike
    5  pereeit eidekene,
    6  kõpsi käia kelderisse
    7  üle õue aitadesse
    8  otsi mardil mis sa leiad.
    9  otsi mardile osada
    10  katsu mardile kalada
    11  tükk tooresta lihada
    12  vaagen valgeid herneid.
Kui juba küllalt oli kõiki kogutud, siis otsiti külas üks vagusam pere, kus vähe inimesi oli ja kus ka suuremad ruumid olid. Siis viidi kõik need kogutud anded sinna kokku ning seal valmistas perenaine igasuguseid toite, kuna peremehele tehti ülesandeks, et see õlle valmis teeks ja hästi kange.
Jõudis mardipäev kätte, kogusid kõik need kogujad sinna perre kokku ja siis algas tõsine mardipäeva pidamine või pühitsemine. Kraami oli ka alati nii palju korjatud, et jätkus ikka mitmeks päevaks. Olevat isegi juhuseid olnud, kus mardipäeva 1-2 nädalat on pühitsetud.
Tagajärg oli see, et inimesed, kas seda pidu pidasid, olid suurem osa mõisas teolkäijad, ning kes tahtis siis teole minna, kui teised kõik pidu pidasid ja sellepärast sai nii mõnigi mõisatallis vitsu.

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

EÜS VIII 542/3 (21) 43 %
E 7592 (3) 40 %
ERA II 25, 97 (20) 37 %
E 54683 35 %
EÜS VII 698 (81) 34 %
EÜS VII 1705/6 (289) 34 %
H I 7, 299 (1) 33 %
H II 17, 553/4 (33) 30 %
ERA II 6, 573/4 (21) 30 %
ERA II 195, 183/4 (54) 29 %
AES, MT 74, 3 28 %
EÜS IV 1667 (168) 27 %
H II 14, 477 (7) 26 %
ERA II 14, 74/5 (12) 26 %
E 68950 (1) 26 %
EÜS VII 2371/2 (191) 23 %
EÜS VII 2601 (221/ 514) 23 %
EÜS VII 1599/601 (118) 23 %
E 54678/9 (3) 23 %
E, StK 8, 127/8 (1) 22 %
EKS 43, 1/2 (1) 22 %
E 53208/9 (1) 22 %
EÜS IX 1171 (156a) 22 %
EÜS VII 1675/6 (230) 21 %
E, StK 40, 101 (142) 21 %
E 69612 21 %
E 78212/3 (1) 20 %
ERA II 222, 639/40 (43) 20 %
H I 7, 42 (29) 20 %
E 78419/20 (1) 20 %
E 69515/6 20 %
EÜS VII 2527 (514) 19 %
H II 26, 972/3 (6) 19 %
EÜS VIII 747/8 (347) 19 %
H II 49, 550/51 (11) 19 %
H III 31, 101/4 (19) 18 %
ERA II 39, 287/8 (7) 18 %
E 70578/80 (1) 18 %
EÜS VII 1929/30 (130) 18 %
E 69610/1 17 %
EÜS IX 29/31 (5) 17 %
EÜS II 674 (170) 17 %
E 64764/5 (14) 17 %
ERA II 159, 484 (36) 17 %
E 69910/3 17 %
E 78241 (1) 17 %
ERA II 207, 3/4 17 %
H II 12, 393/4 (7) 16 %
EÜS IX 562 (58) 16 %
EÜS VII 1588/9 (106) 16 %
ERA II 132, 295 (2) 16 %
H II 57, 597/8 (10) 16 %
E 69677/8 16 %
ERA II 207, 102/3 16 %
EÜS X 2454 (31) 16 %
H III 2, 829 (24) 16 %
ERA II 6, 446 (7) 15 %
H II 54, 519/20 (222b) 15 %
E, StK 2, 37/38 (38) 15 %
ERA II 83, 472 (15) 15 %
H II 13, 544/5 (54) 15 %
EÜS V 627/8 (53) 15 %
EÜS VIII 837/8 (481) 15 %
H III 18, 879/81 (8) 14 %
H I 1, 220/21 (72) 14 %
EÜS IX 1108/9 (34) 14 %
EÜS X 2750/1 (359) 14 %
E X 41/2 (209) 14 %
E 16737 (10) 14 %
E 69497/8 14 %
E 69420/2 (1) 14 %
EÜS IX 69/70 (60) 14 %
ERA II 172, 58/60 (12) 14 %
H II 58, 753/4 (3) 13 %
E 61554/5 13 %
E 70010/3 13 %
H II 9, 38 (17) 13 %
E 69600/1 13 %
E 17829/1 (16) 13 %
H II 34, 307/8 (1) 13 %
ERA II 24, 699/700 (1) 13 %
H II 14, 309/10 (9) 13 %
EÜS VII 285/6 (38) 12 %
EÜS X 2582/3 (51) 12 %
ERA II 17, 302/3 (184) 12 %
H II 4, 546/7 (14) 12 %
EÜS VII 1700 (274) 12 %
EÜS VIII 64 (3) 12 %
EÜS IX 1118 (53) 12 %
H I 2, 223 (49) 12 %
E 69156/7 12 %
E 69509/10 12 %
EKmS 4° 1, 531/3 (2) 12 %
H II 28, 351 (25) 12 %
H, Gr. Qu. 172 (42) 12 %
E 69656/8 (1) 11 %
H II 10, 405 (147) 11 %
H IV 1, 485/6 (27) 11 %
H II 15, 351 (30) 11 %
E 7756 (2) 11 %
H II 11, 592/3 (20) 11 %
H II 40, 478 (9) 11 %
EÜS VI 1157 (48) 11 %
E 85516/7 (2) 11 %
H II 16, 378/9 (16) 11 %
H II 34, 363/4 (100) 11 %
EÜS IX 887 (79) 11 %
ERA II 195, 330/2 (17) 11 %
ERA II 125, 68/9 (142) 11 %
EÜS VIII 725 (306) 11 %
H II 37, 187 (3) 11 %
H II 16, 89 (92) 11 %
E 38007/8 (5) 11 %
E 84927/8 11 %
E 69887/90 11 %
E 9313/4 (5) 11 %
ERA II 6, 580 (7) 11 %
E 85214/5 (5) 10 %
ERA II 258, 434 (25) 10 %
EKmS 4° 1, 11 (13) 10 %
EÜS VIII 581/2 (96) 10 %
H III 23, 238/40 (17) 10 %
H I 7, 744 (11) 10 %
H III 12, 491 (7) 10 %
EKS 6, 1/3 (1) 10 %
ERA II 14, 279/81 (18) 10 %
E 7875 (8) 10 %
EKmS 4° 1, 405/6 (8) 10 %
H II 11, 760 (43) 10 %
TEM 13, 10 (4) 10 %
E 83445/6 (2) 10 %
ERA II 83, 567/71 (3) 10 %
H II 15, 772/3 (58) 10 %
E 64767/8 (18) 10 %
E, StK 26, 42 (29) 10 %
EÜS X 2416/8 (4) 10 %
E 80459/61 (1) 10 %
E 53194/5 (2) 10 %
H I 3, 41 (31) 10 %
ERA II 130, 467/70 (1) 10 %
H II 29, 133 (2) 10 %
E 61553/4 10 %
H II 15, 127/29 (5) 10 %
EÜS X 2643/4 (171) 10 %
EÜS X 2631 (143) 10 %
ERA II 166, 107/8 (1) 10 %
H II 16, 190/1 (7) 10 %
H II 26, 522/4 (17) 10 %
H IV 1, 810/1 (11) 10 %
E 80341/3 (5) 10 %