COL: Ervin Riimann, Vändra põllum. ühisgümn. IV kl. õpil. FUNC: ID: E 79685/90 INF_ELUL: 70 a. INF_NIMI: Kai Adaam LLIIK_YHT: Kalendrilaulud (Sanditamislaulud) LOC: Vändra khk., Vändra (Uue-Vändra) v., Kose k. ZANR: kombekirjeldus/regilaul TMP: 1932 TYP:
Mardilaul TYP_MRKS: [Massühtlustatud. Vajab motiivide täpsemat määramist] TYP_YHT: Mardilaul
Mardipäeva kommete põhijooned mis Uue-Vändras, Suurejõe kandis tarvitusel olnud (50.-60.a. tagasi), on püsinud osalt praeguseni. Tol ajal pole kombeid jutustaja mälestuse järgi enam palju tarvitusel olnud.
Kui praegu marte peaaegu oodatakse mardipäeval külastama, "et ei tea kas mardid meile ka tulevad või", siis tuntud ennemalt mardipäeva tulekul päris hirmu. Mardisandid hulkunud hulgana talust tallu ja nurunud igasugust kraami. Ilma pole juletud "mardisante" jätta, sest siis võinud "mardisandid" ükskõik kelle "ära teha". Kui hilisõhtul ukse või akna tagant koputamist ja selle järgi laulu
6
Mardid tulnud kaugelta
7
Üle soo suure ja libeda
8
Isakene, emakene
9
tütrekene tallekene
10
ava uksi martidelle;
11
kui ei ava uksekesta
12
ega tõsta teljekesta
13
Uksed põõnusta põrutan
14
Sagarista saputelen
kuuldud, käinud toast korra nagu vaim läbi; igaüks justkui paisatud oma töö juure: tütar ketrama, ema sukka kuduma, isa kas puud raiuma või mõnda muud tööd tegema. Muidugi pidanud ka keegi ust avama mi- nema. Pea kunagi pole "mardisandid" ise ust avanud, kuigi see haagis polnud. Tuppa astudes lauldud "teretuslaulu":
17
Tere tere eidekene,
18
teiseks tere taadikene
19
mardid tulnud kaugelta
20
üle soo suure ja libeda
21
mardi küüned külmetavad
22
jalavarbad valutavad.
23
Mart ei tule sööma pärast
24
mart ei tule jooma pärast
25
mart tuleb karjaõnne pärast.
Siis alanud nurumine. Esimeses järjekorras vorste, liha, villu, lõnga jm. Peretütar aga ketranud hoolega (muidugi, kui on olemas) sel ajal, kui mardisandid "algustseremooniat" teinud. Virka peretütart tuntud sellest, et ta ühele sissetulijaist lõnga "kaela" visanud; sellasele pere- tütrele ennustanud "mardisandid" ikka hääd: ta saavat ruttu mehele, saavat virga ja hoolsa mehe jne. Laiskadele, s.o tütardele, kes "mardisantide tulekul juba voodis lamanud ja tulijate tuppa astumiselgi pole voodist välja tulnud, olnud ennustajad väga kurjakuulutavad; mõnel juhul isegi "tehtud ära". Samuti olnud "mardisantide" õnnistus kõigiga, kes neile andeid andnud. Andeid andma pidanud kõik perekonna liikmed. Mõnes talus peetud isegi kindlat korda - kõige enne andnud peremees, siis perenaine, siis tütar või tütred jne. Perepojal, vanainimese mälestuse järgi, pole tegemist olnud "mardisantidega"; aga miks? Ei tea?
Vahel juhtunud mardisantidele niisugune äpardus, et talust pole mingisugust kraami antud, vaid "mõned kur- jad va'd eeded ja taadid" sõimanud neid, miks nad valetavad, et ei tule söögi ega joogi pärast, vaid karjaõnne pärast. Sellasel korral kindlustanud märdisandid karjale igasugu õnnetusi. Talust saagiga lahkudes lauldud jällegi:
30
Jumalaga eidekene
31
jumalaga taadikene
32
jumalaga tütrekene
33
tütrekene, tallekene
34
tallekene virgakene,
35
olgu terved mardil' andemast
36
mardisante söötmast, jootmast
37
mardisandil' andeid andmast.
38
Õnnistagu teie õued
39
Õued täisi õhvasida
40
Õued õhvade emasid
41
Laudad täisi lamba'aida
42
Laudad lammaste emasid
43
Põhud täisi põrsa'aida
pag. 79690
45
pahnad põrsaste emasid.
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted
alignment algorithm
(Janicki, 2022)
on sequences of verses.