COL: H. Mõtlik, Tapa Ühisgümn. õpil. ID: E 79902/5 INF_ELUL: 75 a. INF_NIMI: M. Laur LLIIK: Pulmalaulud LOC: Järva-Jaani khk., Vajangu (Einmanni) v. ZANR: kombekirjeldus/regilaul TMP: 1932
Kui peig pulmapäeva hommikul hiljaks jäi tulemisel, laulsid vanad eided kurvastavale pruudile:
4
Ära nuta noorta neiu,
5
juba näikse tulema,
6
pää tal paistab paksu metsa,
7
jalad alta harva metsa,
8
keha metsa keske'elta.
9
Kübar kui kirikukella,
10
kübar kui kirikukella!
11
Nüüd tuleb musta mõisa poolta,
12
hall aedade vahelta.
Peigmehe päralejõudmisel jooksis pruut kusagile kõrvalhoonesse peitu, kust isamees ta lõpuks välja tõi.
Algas pulm, mis kestis mitu päeva. Alul mindi pruudi koju ja lõpetati peigmehe kodus.
Pulmarongi kirikusse sõites sõitis pruut pruudi vennaga kõige ees, siis peigmees isamehega ja lõpuks pulmalised.
Kirikust tagasi sõites katsuti aga pruudiga kõikidest ette jõuda ja pulmamajast mööda kihutada, muidugi pidi peigmees jällegi isamehega teda taga otsima. Üles leitud, mindi koju, kus pulmalised juba ootasid. Asuti sööma. Keset lauda auras lihakauss. Kauss oli muidugi puust. Igaüks pulmalistest võttis oma käega säält seest tüki ja sõi.
Pääle sööki hakati pruuti linutama ja tantsima, pruut ja peigmees istusid kõrvuti toolidel. Isamehe naine pani pruudile mütsi pähe. Müts oli valgest siidist, nelja küünra pikkuste valgete siid-paeltega. Pruudi vend pani siis pruudile valge "pupenetist", mingist valgest õhukesest riidest põlle ette. Kaua otsiti põllele õiget kohta, küll pandi ta päälaele, rinna pääle jne. Tihti anti naljatades põll koguni tagasi. Lõpuks siiski leiti sobiv ja õige koht. Nüüd tuli põlle lappimine. Noorik seisis keset tuba püsti, nooriku vend võttis põlle otsast kinni ja tõstis selle üles. Tähendati siis: põll on küll ees, kuid auk on sees. Tarvis lappida. Pruudi sugulased hakkasid raha põlle loopima, pärast ka peigmehe sugulased. Nii tehti noorpaarile kingitus.
Sellele järgnes anni jagamine. Toodi anni-vakk lauale. Isamees hakkas ande jagama, mille noorik valmistanud oli. Siis -
17
Äi sai särgi ja ämm sai särgi,
18
Küdi sai küüdud kindakesed,
19
Nadu sai narmikud käiksed.
Küdiks kutsuti peigmeha venda, naduks peigmehe õde. Sõna "küüdud" tähendab kirjud. Nii ainult peigmehe poolt sugulased said kinki, kuna pruudi poolt sugulased ilma jäid.
Siis hakati tantsima. Torupill, lõõts ja viiul, kõik olid kohal.
Pääle tantsu toodi õled tuppa ja heideti magama. Hommikul vara mindi noorpaari jalgu kinni siduma; ja siis läks pidu edasi...
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted
alignment algorithm
(Janicki, 2022)
on sequences of verses.