E 79906/9

e000799060000
Järvamaa — Koeru
koguja teadmata
1932

Metadata

COL: Tapa ühisgümn. õpil.
ID: E 79906/9
INF_NIMI: 80. a. vanake
LLIIK: Pulmalaulud
LOC: Koeru khk., Koeru (Väinjärve) v., Ellavere k.
ZANR: kombekirjeldus/regilaul
TMP: 1932

Kosjakombeid.
Kosja minemiseks otsis peigmees kõige osavama ja agarama taadikese külast, kellel oli suuvärk kõige paremas kohas, sest harilik nähe oli, et püüti kosilasi sisse vedada. Nii sõitis isamees peigmehe seltsis tallu, kus olid kositavad. Mindi mingisuguse ettekäände all, näiteks küsiti teed kusagile, millist kohta üldse polnudki. Siis isamees püüdis teha juttu, kas ei võiks puhata vähe. Kui aga seda lubati, siis püüti ajada juttu tüdrukute peale. Nii hakati tooma siis tüdrukuid, igasuguseid noori ja vanu, küsiti ikka: "Kas see hakkab teile." Kui isamehele oli kositav pruut võõras, siis astus peig, kes istus isamehe kõrval, talle jala peale, kui tuli peigmehe armsam. Harilikul toodi aga vastav kõige viimaks. Nii võeti pruut vastu ja hakati seltsis kosjapidu pidama, kuni tüdineti ja mindi laiali.
Pulmamajasse kokku minnes oli kaks parteid: pruudi- ja peigmehepoolne. Peigmehe-poolne partei laulis kiustelaulu:
     6  "Sellel oli tited tiiva all
     7  Ja häbarikud hõlma all."
Pruudipoolne partei laulis:
     10  "Äiakene ämmakene,
     11  Too mul vitsa, ma vihuksin,
     12  Too mul lampi, ma laseksin.
     13  Annaks äial, ämmal nuusutada,
     14  Kas on pullidest pusitud,
     15  Kohihärgadest kositud."
Peigmehe poolt:
     18  Jah on pullidest pusitud,
     19  Kohihärgadest kositud".
Siis mindi majja, söödi ja joodi, ning mindi lõpuks kirikusse laulatusele. Tagasi tulnud, hakkas alles peale joomine, söömine, prassimine. Viimati hakati pruuti linutama, põlle lappima. Peigmehe poolt viskasid peiupoisid raha põlle; öeldes: "Peigmehe jalg peale" ja pruudi poolt pruuttüdrukud, öeldes: "Puudi jalg peale." Pruudipoolsed, samuti ka peigmehepoolsed sugulased püüdsid ikka viimastena raha põlle visata. See pidi tähendama, et kumb sai viimasena raha põlle visata, see pool pidi üle olema. Näiteks: kui pruudi vend viskas viimasena, siis pidi pruut elu ajal peigmehest üle olema. Kui hakati põlle pruudile ette panema, siis ei leitud parajat kohta, peast hakati peale ja küsiti ikka, kas olevat õige koht. Põlle pani keegi pulmalistest. Kui aga leiti õige koht, siis jäi põll ette, kuni põll oli lapitud. Enne-vanasti, kui mindi pulma, siis võeti oma poolt liha ja palju muud toidukraami kaasa, mida viidi pulmamajja. Nii kestsid pulmad siis mitu päeva.

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

ERA II 1, 118/9 (2) 29 %
E 55674/5 (20) 27 %
EÜS VII 2316 (98) 22 %
EÜS V 980/1 (252) 22 %
EKS 43, 9 (14) 21 %
H II 11, 954/5 (11) 21 %
EÜS VII 2344 (146) 19 %
EÜS VII 2292 (45) 19 %
EÜS VI 1431a (97) 19 %
H III 23, 649/50 (6) 19 %
EÜS X 2670/1 (221) 19 %
E, StK 2, 39 (40) 18 %
E, StK 14, 181 (4) 18 %
E 50486/7 (8) 17 %
EÜS VI 1486/7 (184) 17 %
EKS 15, 4 (4) 17 %
H III 8, 361 (11) 17 %
EÜS VII 1832 (8) 15 %
H II 27, 541 (9) 15 %
EÜS V 872 (139) 14 %
EÜS VI 1465/6 (152) 14 %
E 16735 (4) 14 %
E 20995 13 %
ERA II 149, 125 (12) 12 %
H II 47, 666 (29) 12 %
E 8997/8 (4) 11 %
E 22161 (2) 11 %
E, StK 3, 77 (1) 11 %
ERA II 124, 83 (4) 11 %
H III 2, 485 (7) 10 %
EÜS V 1221/2 (5) 10 %