e000802190002
Viljandimaa — Tarvastu
Utsar, H.
1932
Pulmakombeid (umb. 65 a. tagasi) |
||||
| Pulmad peeti kahel pool: pruudi ja peigmehe kodus. Kirikust mindi pruudi koju, kus hakati pidutsema. Et naine tulevikus mehest üle oleks, pidi kirikust laulatuselt tulles asja nii seadima, et mees enne sõidukile istus ja kui siis naine üle ta jalgade minna sai, oli võit käes. | ||||
|
Koju sõites oli kõige ees noorpaar, nende järel peiupoiss ja kõrumine naine1 (pruudi ligem sugulane või parem sõber) ja siis teised pulmalised. |
||||
| pag. 80220 Pulmas oli moeks kaasitamine, seda tegid väljaõppinud "kaasikud", keda kutsuti pulma nii pruudi kui ka peigmehe poolt. Kumbki kaasitaja püüdis oma kutsujat ülistada ja teist maha teha. Näit. kui peigmees oli vanapoiss, siis kaasitati: | ||||
| 8 | "Mine Riiga tule riikraud, | |||
| 9 | alevist tuu abemeväits, | |||
| 10 | siis a'a suust suure karva, | |||
| 11 | lõvva otsast lõigeeina, | |||
| 12 | rinna päält ristikeina, | |||
| 13 | kaala päält kasteeina, | |||
| 14 | siis tule meile kosjele. | |||
| 15 | Mul tuldi eile tütrega ristimest, | |||
| 16 | ristisaija om saaja süvvä, | |||
| 17 | ristiõlu õimu juvva." | |||
| Pruudi ema kaasitas: | ||||
| 20 | "Kui mul oli tüdar põlvekõrgu, | |||
| 21 | veimevakk oli vassakõrgu." | |||
| Vastu kaasitati: | ||||
| 24 | "Mis sääl kitta, mis sääl laita, | |||
| 25 | üits oli kinnas kirstuna, | |||
| 26 | see oli sõge sõrmitu, | |||
| 27 | pime ilma päidlede, | |||
| 28 | sukapaar oli konsate. | |||
| 29 | Emä jäi müürile magama, | |||
| 30 | tüdär põõgas põrmandul." | |||
| Iga värsi vahele lauldi kas üks või kaks korda "kaske" ja laulu lõpul | ||||
| 33 | "Laulun om mõnda sõna kõveret ja õiget, kaske, kaske." | |||
| Kaasitajaid kuulati väga hää meelega, eelistati seda isegi söömisele. | ||||
| pag. 80221 Oli arvamine, et kui noorpaar esmakordselt magama läheb, kumb enne magama jääb see sureb ka enne. | ||||
| Teisel hommikul sõideti nooriku kodunt noormehe koju. | ||||
| Enne ärasõitu pani noormees noorikule raha pää pääle, peiupoiss tõstis teda kolm korda üles ja raha anti emale. | ||||
| Pulmalised püüdsid midagi salaja kaasa võtta, kui muud ei saadud, püüti kana kinni ja võeti kaasa. | ||||
| Pulma eel läksid kaks meest ratsa tund aega enne noormehe koju - need olid tuhahoidjad: külimatt pandi tuhka täis ja asetati kolde ette põrandale. Tuhahoidjad istusid sääl juures ja see tähendas seda, et siis lapsed pärast tule juurde ei lähe. | ||||
| Kui noorik astus välja sõidukist, oli talle laotatud maa pääle tekk ämma või mõne teise peigmehe ligema sugulase poolt ja selle pääle ta astus siis. | ||||
| Sisse astunud, pidi noorik viskama lauale vöö, see sai põrandapühkijale. | ||||
| Noorik pidi jagama kingitusi: ämmale: tekk, lina, särk, sukad, vöö; äiale: särk ja sukad; meheõdedele: sukad ja vöö; mehevendadele: sukad. Kui sai perenaiseks pidi ka teenijatüdruk saama sukad. | ||||
| Noorikule korjati raha ja seda nimetati "põlle paikamiseks". Keegi vanem naisterahvas sidus ette valge põlle ja käis raha korjates pulmaliste seas ringi. Selle raha sai noorik omale. | ||||
| Kui sööma mindi, pandi enne sööma hakkamist noorikule umb. aastane laps sülle, kui see oli tütarlaps, andis noorik tema tagasi sukkade ja vööga, kui poisslaps siis sukkadega. See tähendas lasteõnne. | ||||
| pag. 80222 Tanu oli pähe pandud kas juba isakodus või pandi nüüd. Sündmus oli seotud jumalasõnaga. | ||||
| Kaasa olid võetud ka kaasitajad, kes nüüd kaasitasid näit: | ||||
| 60 | "Nüüd om kodun kostipulk, | |||
| 61 | vanamemme vastuline, | |||
| 62 | nüüd om uhmer usse toodu, | |||
| 63 | tammepakk tarelävele. | |||
| 64 | Küllap ühmer uulduness | |||
| 65 | kui tammepakku tahutess." | |||
| Kui peigmehe kodus oli see päev läbi pidutsetud, mindi teisel päeval nooriku endisesse koju käima, võeti kaasa ka noored mehed, kes ära sõites mõnda paremat tüdrukut kaasa viia püüdsid keda siis pärast jälle tagasi tooma tuldi. Selle sõidu ajal püüti igasuguseid vigureid teha, näit. pandi sõidukisse mõni asi, millele pärast järele kihutati, või seoti kusagile mõni vana viht. | ||||
| Nädal pärast pulmi mindi noorepaari koju ämmapütti viima, sel puhul tulid kokku lähemad sugulased ja peeti väike pidu. | ||||
|
1
(pruudi ligem sugulane või parem sõber) | ||||
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.
| H II 44, 198/9 (5) | 16 % |
|
| H II 51, 339 (1) | 15 % |
|
| H II 59, 771/2 (18) | 15 % |
|
| H II 66, 596 (113) | 15 % |
|
| EÜS IX 298 (49) | 15 % |
|
| E 31271 (1) | 14 % |
|
| H II 31, 724/5 (6) | 13 % |
|
| ERA II 208, 155/6 | 13 % |
|
| H II 25, 776 (63) | 11 % |
|
| E 8103/4 (3) | 11 % |
|
| E 45801 | 10 % |
|
| ERM 21, 37 (57) | 10 % |
|