| |
Pulmakombeid.
|
|
| |
Abiellumisel olid esimeseks sammuks kosjad. Laupäeva õhtul sõitsid peigmees ja isamees saaniga, kelladega ning linnaviinadega mõrsja õue. Naised ja neiud seadsid ruttu puhtad rätid pähe ning kosilased astusid tuppa. Isamees hakkas rääkima pereisale: "Kuule, ma näi, et teil veeti täämbe ainu üle suu. Meil ollive õhvakse vällän ja nüüd om üts õhvake, illus, nuur lehmõhvake ärä kadunu. Kas ta vaest üten siiä es tule." Vastati eitavalt ja kästi ise maja läbi otsida. Siis toodi kõik majas olevad neiud, karjatütrukust alates ja mõrsjaga lõpetades ühekaupa ette. Mõrsja õde oli küll seda moodi karvaga, aga päris nende loom ta siiski ei olnud. Kui oma "õhvake" oli leitud, mindi tahatuppa kosjaviina jooma. Selle aja sees tehti väljas peigmehe hobusega mõni nali: pandi tagurpidi ette või võeti mõni rihm lahti. Lõpuks andis mõrsja peigmehele veimevakaks kindad, ninarätiku, ja suure, lumivalge kaelasalli. |
|
| |
|
|
| |
Pulmapäeval oli olulisema tähtsusega kirikusse sõit. Kodus oli tähtsaim toiming noorikule tanu pähe panemine. See oli püha talitus jumalasõnaga ja kirikulauluga. Noorpaar istus kõrvuti pingil ja mõrsjapärg (mida kanti ilma loorita) vahetati nooriku tanuga. Tähtsaks punktiks oli pulmapeol muidugi söömine ja joomine, millest räägib pulmalaulgi: |
|
| |
|
|
|
|
6 |
Hõi pulmad, hõi pulmad,
|
|
|
|
7 |
Nüüd hõissa pulmad käes
|
|
|
|
8 |
Vaat' kui kena pruudikene
|
|
| |
pag. 80227
|
|
|
|
10 |
Tema kõrval peiukene
|
|
|
|
11 |
Kuidas mokke maigutab
|
|
|
|
12 |
Omi silmi pilgutab.
|
|
|
|
13 |
Nüüd on nende lootus käe
|
|
|
|
14 |
Kai olli naine ja Kaarel miis
|
|
|
|
15 |
Hõi pulmad, hõi pulmad,
|
|
|
|
16 |
Nüüd hõissa pulmad käes.
|
|
|
|
17 |
Hõi pulmad, hõi pulmad,
|
|
|
|
18 |
Nüüd hõissa pulmad käes!
|
|
|
|
19 |
Rasvast rooga süvväkse,
|
|
|
|
20 |
Magust õlut juvvakse.
|
|
|
|
21 |
Saaja leivad, värsked vorstid
|
|
|
|
22 |
Suured seapekitükid
|
|
|
|
23 |
Kämblalaiu rasva pääl,
|
|
|
|
24 |
Oh, mis rõõmus meite miil.
|
|
|
|
25 |
Hõi pulmad, hõi pulmad,
|
|
|
|
26 |
Nüüd hõissa pulmad käes!
|
|
|
|
27 |
Hõi pulmad, hõi pulmad,
|
|
|
|
28 |
Nüüd hõissa pulmad käes!
|
|
|
|
29 |
Toitu on kõik lauad täis
|
|
|
|
30 |
Süü ja juu ka pulmamiis.
|
|
|
|
31 |
Laske kannud kähku kävvä
|
|
|
|
32 |
Kuivalt ei või keegi süvvä
|
|
|
|
33 |
Tosin käkke mehe päält
|
|
|
|
34 |
Vaagen suppi nende väes
|
|
|
|
35 |
Hõi pulmad, hõi pulmad
|
|
|
|
36 |
Nüüd hõissa pulmad käes!
|
|
| |
pag. 80228
|
|
|
|
38 |
Hõi pulmad, hõi pulmad,
|
|
|
|
39 |
Nüüd hõissa pulmad käes!
|
|
|
|
40 |
Kuule nüüd, veel ämmaeite
|
|
|
|
41 |
Vabandab ja palub teid,
|
|
|
|
42 |
Et ta leem ja munakook,
|
|
|
|
43 |
Käkid, vorstid, seapekid
|
|
|
|
44 |
Kämblalaiu rasva pääl
|
|
|
|
45 |
Oh, mis rõõmus meite miil!
|
|
|
|
46 |
Hõi pulmad, hõi pulmad
|
|
|
|
47 |
Nüüd hõissa pulmad käes!
|
|
| |
Edasi oli tähtsaks toiminguks mõrsjapärja ja peigmehe mütsi edasi andmine pulmaliste seast valitud neiule ja nooremehele, kes pidid siis järgmistena pulmad tegema. See sündis harilikult keskööl, mängides ja lauldes: |
|
| |
|
|
|
|
50 |
Me pruudipärga punume
|
|
|
|
51 |
Sel kallil roosilillel
|
|
|
|
52 |
Ja tantsule neid saadame
|
|
|
|
53 |
Neil kenal pulmapillil.
|
|
|
|
54 |
Illus haljas, illus haljas pruudipärg.
|
|
|
|
55 |
Pruut ketras seitse aastat tiid
|
|
|
|
56 |
Kuldlõnga värtnal valmis.
|
|
|
|
57 |
Kus hebened nii peeniksed
|
|
|
|
58 |
Ja ehted kudus valmis.
|
|
|
|
59 |
Illus haljas, illus haljas pruudipärg.
|
|
|
|
60 |
Kui seitse aastat müüdä sai
|
|
|
|
61 |
Siis tulli peiu kodu,
|
|
|
|
62 |
Ja et ta pulmad kaasa tõi
|
|
| |
pag. 80229
|
|
|
|
64 |
Neil pärja pärib neiu.
|
|
|
|
65 |
Illus haljas, illus haljas pruudi pärg.
|
|
| |
Muudest naljadest oli "tiistellu" tegemine: üks mees istus kaksiti pingile, hüpates ühelt otsalt teisele, tagus ta pingiotstega vastu maad, ise hüüdis: |
|
| |
|
|
|
|
68 |
"Kellel' ma kõrra uneti,
|
|
|
|
69 |
Kellel' ma kõrra uneti."
|
|
| |
See klõbin pidi kangakudumist tähendama. |
|
| |
|
|
| |
Siis tehti veel "tohtrit": üks naljahammas istus laua juure ja oli "tohtriks", kõik pulmalised läksid tema eest mööda, kõik said "arstiabi" ja pidid panema taldrikule"rohuraha", mis läks siis noorikule "kulurahaks". |
|
| |
|
|
| |
Ka kontkülalised, kes ilmusid pulmamaija tegid palju nalja. |
|
| |
|
|
| |
Pruudil pidi olema suur veimevakk, et jagada kinke peigmehe omaksetele, ämmale pidi antama särk, vööke, sukad, sukapaelad, kört, jakk, lina, käterätt ja tekk. Peigmehe õde pani noorikule oma lapse sülle ning see pidi ta riietama, see tähendas õnnistust lastega. |
|
| |
|
|
| |
Peigmehe koju sõites püüti pruudi kodust midagi varastada ja salaja kaasa viia, pruudi sugulased pidid siis kaitsma oma koju varandust ja selle üles otsima. Kord viidi nii elus põrsas ära. Pulma lõpetuseks oli laul: |
|
| |
|
|
| |
pag. 80230
|
|
|
|
81 |
Tuntke häbi ära minnä
|
|
|
|
82 |
Härg on tapet, ära süüdü.
|
|
|
|
83 |
Saba jäänu saina pääle
|
|
|
|
84 |
Sarve saaja lavva pääle.
|
|
|
| |
|