| |
Kosja tuli peig ja ühes temaga kaks meest nn. isamehed. Söögiks anti neile sülti, liha ja äratulles keedeti peiule kanamune. |
|
| |
|
|
| |
Alati laulatati pühapäeval. Esmaspäeval valmistati pulmade vastu ja teisipäeval tulid pulmalised. Pärast laulatust ei tohtinud noorik palja pääga enam olla, pidi rätti või mütsi kandma. Pulmalistele anti kõige esimeseks söögiks sülti. Igal pulmalisel pidi oma nuga kaasas olema. Väikese vaheaja järele anti "lämmit suppi". Puu-umikuga toodi supp lauale ja puukausikestest söödi. Siis anti "makekahja", mis oli õllest keedetud ja mett juurde lisatud. Seda pakuti inimestele ringi, pakkuja sõnas: |
|
| |
|
|
|
|
5 |
Maitsa maitsa ja
|
|
|
|
6 |
Massa massa!
|
|
| |
Kes jõi pidi nüüd teadma, et ta raha andma pidi. Kes hõberaha andis sellele öeldi: |
|
| |
|
|
| |
pag. 80388
|
|
|
|
10 |
Ära andis, hää naine
|
|
|
|
11 |
Ära hallasta hõbedat
|
|
|
|
12 |
Puuti poole rubelida.
|
|
| |
Või jälle kui mees raha andis öeldi: |
|
| |
|
|
|
|
15 |
Ära andis, hää meessi
|
|
|
|
16 |
Ära hallasta hõbedat
|
|
|
|
17 |
Puuti poole rubelida
|
|
| |
Kes vaskraha andis sellele öeldi: |
|
| |
|
|
|
|
20 |
Anda vanna hallituida
|
|
|
|
21 |
Kulunuida kopikuida.
|
|
| |
Kui niiviisi oli korjatud raha juba küllalt kallati see nooriku sülle kes makekahja torre juures istus. Siis järgnes tanupanek ja siis tuli kolmas söök, tanguvorstid ning liha. Suur kahepangiline puust õllekann oli laual mida nimetati õlle iiskannuks. Suurest kannust valati vähemäisse nõutesse. Noori inimesi üldse pulmas ei olnud ainult abielurahvas. Nüü järgmisel hommikul sõiteti mehe kodu. Kui noorik lauda istus pani ta lauale paari sukke ja vöö. Lauas tõsteti noorikule sülelaps sülle ja ta pidi ka temale paari sukke andma. Kui ära söödi jäid sukad lauale ja need sai laua passija. Järgmisel hommikul toodi nooriku kirst järele kus oli tema kaasavara. Kirstutoojad kaasitasid. Kirstu ei lastud väravast enne sisse kui pidi saama väravahoidja viinapudeli. Kes kirstukaane esimesena avas sai paari sukke. Siis kutsuti sugulased kirstu juurde ja hakkati neile andeid jagama. Kolmanda päeva hommikul läks noorik ämmaga lauta loomi vaatama. Noorik pani laudalävele paari sukke ja kõige vanema lehma sarvedele paari kindaid ja vöö. Neljandal päeval läks noorpaar tagasi pruudi kodu võõraid ära saatma. Kõige viimaseks toiduks oli selajal hapud paksud kapsad. Kui juba kapsaid anti pidi igaüks teadma, et ta peab lahkuma, neid kapsaid kutsuti ikukapsasteks. Pääle pulmi läks noorik ämmaga mõisa prouale kingitusi viima näit: sukke, kindaid, vöid jne. Proua kinkis noorikule villu ja muud mis ta arvas. Härra kinkis jälle noorikule rubla raha, vahest rohkem ja vahest jälle vähem.
##
#
Neli neidu
¤
%
Tule juures anti Jaanile nõu kosjaminekuks ja öeldi õpetuseks: |
|
| |
|
|
|
|
24 |
Jaanikene, poisikene!
|
|
|
|
25 |
Külas üksi saunakene,
|
|
|
|
26 |
Saunas üksi sängikene,
|
|
|
|
27 |
Neli neitsit seal seesa.
|
|
|
|
28 |
Üks seal seob siidivööda,
|
|
|
|
29 |
Teine niub niidivööda,
|
|
| |
pag. 80396
|
|
|
|
31 |
Kolmas katsub kardapärga,
|
|
|
|
32 |
Neljas nutab noorta meesta.
|
|
|
|
33 |
See, kes nutab noorta meesta,
|
|
|
|
34 |
Seep see selge siidineidu,
|
|
|
|
35 |
Seep see kuldakanakene,
|
|
|
|
36 |
Seep see kallis kaasakene.
|
|
|
|
37 |
See, kes seob siidivööda,
|
|
|
|
38 |
See on uhke ja hooletu;
|
|
|
|
39 |
See, kes niub niidivööda,
|
|
|
|
40 |
See on nägus ja nurjatu,
|
|
|
|
41 |
See, kes katsub kardapärga,
|
|
|
|
42 |
See on kuri ja korratu.
|
|
|
|
43 |
Jaanikene, poisikene,
|
|
|
|
44 |
sest saad sina siidineiu,
|
|
|
|
45 |
Tood mul kuldase minija,
|
|
|
|
46 |
Hõbedase pojanaise.
|
|
| |
|
|
|
|
48 |
E 80395/6 (7) < Helme khk. - E. Berg, Tõrva ühisgümn. õpil. (1932)
|
|
|
| |
|