| |
Mardi- ja kadripäeva kombed.
|
|
| |
Mardipäeval käivad mardisandid. Nad on kõik mustades meesterahva riideis, pääle mardiema. Mardiisa on hästi tüseda kehaehitusega. Maja ukse taha jõudes kõlistatakse kella, lõhitakse ja trambitakse jalgu, et enestest märku anda. |
|
| |
|
|
| |
Toas joostakse ja säetakse kõik märtide jaoks valmis; sest juba eelmistel päevadel on märdipäevaks valmistatud paremaid toite, nagu: karask, vorstid, haneliha jne. |
|
| |
|
|
| |
Varsti küsivad märdisandid ukse taga: |
|
| |
|
|
|
8 |
Pai pereisake, pai pereemake,
|
|
|
9 |
kas on luba märdil laul- da?"
|
|
| |
Luba saanud, hakatakse kohe laulma: |
|
| |
|
|
|
12 |
"Eila märti oodeti,
|
|
|
13 |
täna märti tänna saanu.
|
|
|
14 |
Peremees peremeheke,
|
|
|
15 |
perenaine naisukene,
|
|
|
16 |
puhu see tuli toasse,
|
|
|
17 |
lõõtsu lõke hoonesse;
|
|
|
18 |
lase märti lämmesse;
|
|
|
19 |
märt ei taha palju maada,
|
|
|
20 |
anna see ahjuedine,
|
|
|
21 |
kingi koldekurukene;
|
|
|
22 |
märdil küüdse külmetese,
|
|
|
23 |
märdil varba valutese;
|
|
|
24 |
märt on tulnud kaugelt maalta,
|
|
|
25 |
läbi soo sipa-sopa;
|
|
|
26 |
läbi laane lipa-lapa,
|
|
|
27 |
läbi pika pilliroo,
|
|
|
28 |
läbi sõke sõnajala;
|
|
|
29 |
pilliroog see pistis silma,
|
|
|
30 |
sõnajalg see lõikas sõrme,
|
|
|
31 |
kastehein see käänis kaela.
|
|
|
32 |
Talutütar tuvikene,
|
|
|
33 |
kirjupihta peenikene,
|
|
|
34 |
tõuse üles voodiesta,
|
|
|
35 |
siiditekkide seasta,
|
|
|
36 |
valge linade vahelta.
|
|
|
37 |
Otsi märdil kakukesta;
|
|
|
38 |
vorst on ahju otsa pääl,
|
|
|
39 |
karask kambrin kapi pääl;
|
|
|
40 |
võta võtmed vaja otsast
|
|
|
41 |
astu alla aida juurde,
|
|
|
42 |
too aidast haniliha,
|
|
| |
pag. 80452
|
|
|
44 |
võta pajast pardiliha,
|
|
|
45 |
märt ei taha kanaliha,
|
|
|
46 |
ega lahjat lambaliha,
|
|
|
47 |
märt tahab puhast sealiha,
|
|
|
48 |
musta pulli puusaliha."
|
|
| |
Siis lastakse märdid sisse ning pereisa ütleb kohe, ise sealjuures kaeru põrandale visates: |
|
| |
|
|
|
51 |
"Viskan sisse viljaõnne,
|
|
|
52 |
kahvan sisse kaeraõnne."
|
|
| |
Siis hakkase märdisandi tantsme ja pilli mängme. Kui juba küllalt lõbutsetud on, läheb märdiisa peremehe juurde ja palub armuandi: "Pai peremeheke, anna lastele pastle raha, neil on jalad ära külmenud ja paljad." Kui raha saadut ja veel kord tantsitud, hakatakse ära minema, kusjuures pererahvast õnnistatakse: |
|
| |
|
|
|
55 |
"Laut olgu täis lambaida,
|
|
|
56 |
kerasarvige oinas keskel.
|
|
|
57 |
Peretütrel kosjad tulgu,
|
|
|
58 |
teised mingu,
|
|
|
59 |
sada saani lävel seisku."
|
|
| |
Kai nad hääd saaki ei saa, siis sajata- takse pererahvast: |
|
| |
|
|
|
62 |
"Susi sitku su supipatta,
|
|
|
63 |
karu kusegu su kohvikannu."
|
|
| |
Kadripäeval on kõik valgeis rõivais ning siis on kadriema asjaajajaks. Muidu on kõik niisama kui märdipäevalgi. |
|
| |
|
|
|
| |
|