| |
Kui peigmehe poolt ei olnud veel pulmalisi tulnud, siis oli eeskotta üks laud pandud, mille taga pruut istus. Kummalgi pool seisis kaks tüdrukut, keda kutsuti "podruskiteks". Podruskid laulsid: |
|
| |
|
|
|
|
3 |
"Sui iks sorase hiuse,
|
|
|
|
4 |
vahalatva lahutele..."
|
|
| |
Kes säält mööda läks, see pidi pruudil kolm korda pead kammima ja talle raha või mõne muu ande andma. Laua pääl seisis: hari, linik ja vanik. |
|
| |
|
|
| |
Kui kosilane sisse sõitis, siis laotati eeskoja läve alla "kõrk"1. Sinna pandi iga nurga pääle ja ka keskele raha. Kui kosilane tuli, siis astus selle teki pääle ja kummalegi poole läks üks kosilase vend. Vendadel olid rätikud köidetud piha ümber. Nüüd tuli pruudi isa ja ema kosilast vastu võtma. Nad sidusid peigmehele ühe liniku ja ühe vöö üle õlgade nii, et otsad olid seotud kaenla alla ja ees kui ka taga pidid vöö ja linik ristuma. Selle eest andis peigmees pruudi vanematele ja kummardas neid maani. Peigmees hoidis kõik aeg paremas käes ühte tokki, mida kutsuti "piitsaks". Sinna otsa panid pruudi vanemad ühe ilusa käterätiku ja vöö. |
|
| |
|
|
| |
pag. 80635 Kosilasele pandi istme pääle padi. Kui kosilane lauda tuli, siis lõi truuska kolm korda padja pääle piitsaga ja alles siis võis kosilane sinna pääle istuda. Truuska oli mees, kes vaatas pulmas korra järele. |
|
| |
|
|
| |
Kosilase ees seisis kausiga või, kuhu ta kahekümnelisi rahasid sisse pani. Seda võid ei söönud keegi, ja pärast sai see raha pruudi emale. |
|
| |
|
|
| |
Kosilase ees seisis veel üks auguga leib, kus sool sisse oli pandud. Pärast pulmi lõikas pruudi isa leiva pooleks ja murdis tütre pää pääl katki. Poole leivast andis tütrele koju viia ja teise poole jättis omale. |
|
| |
|
|
| |
Kosilane tõi pruudile suure ilusa sõle, mis pruudile kõhu pääle pandi. Pruudi emale tõi aga kosilane uued saapad. |
|
| |
|
|
| |
Kui noorpaar lauas oli, siis oli pruudi ette pandud taldrik, mille pääl linik ja pärg oli. Siis pidi podrusk laulma: |
|
| |
|
|
|
|
19 |
"Kas võtad iks linatse liniku,
|
|
|
|
20 |
või vahatse vaniku?
|
|
|
|
21 |
Kui võtad iks linatse liniku,
|
|
|
|
22 |
siis saa'ai iks suurt suve sõpra,
|
|
|
|
23 |
kinnä sõpra keväjä.
|
|
|
|
24 |
Kui võtad iks vahatse vaniku,
|
|
|
|
25 |
siis saa iks suur suve sõber,
|
|
|
|
26 |
kinä sõber keväjä"...
|
|
| |
Kosilane võttis siis harilikult ikka liniku ja pistis selle põue. |
|
| |
|
|
| |
Pruutpaaril oli kaks pühast selja taga, otse nende pääde kohal seinal. Kui söödud, siis võete pühased maha ja pandi pruudi vanematele sülle. Kui noorpaar lauast tuli, kummardus nende ees maani ja andis pühastele suud. Kui noorpaar koju sõitis, siis anti need neile kaasa. |
|
| |
|
|
| |
Mõrsja ja neli podruskit käisid rahva sees ringi ja nutsid. Nad kummardusid iga inimese ees, ja kelle ees kummarduti, see pidi mõrsjale raha andma. |
|
| |
|
|
| |
Mõrsja ja podruskid võtsid teki omale pääle ja viimased laulsid teki all: |
|
| |
|
|
|
|
35 |
"Üts tul' iks susi summa seest,
|
|
|
|
36 |
Kahr katest kadastikust.
|
|
|
|
37 |
Vii iks suure suve sõbra,
|
|
|
|
38 |
Kina sõbra keväjä..."
|
|
| |
Nüüd läks peigmees ka teki alla ja otsis oma kana. Kui leidnud tuli välja. |
|
| |
|
|
| |
Siis oleks veel nimetada seda, et peigmees lauas istudes kunagi ei söönud ja ei rääkinud. Pärast viidi peigmees aita ja anti talle sääl üksikult süüa. |
|
| |
|
|
| |
Pärast söömist hakati noortpaari rautama. Rautati nii nagu hobust, ainult muidugi rauda ei löödud alla. Peigmees pidi rautajale pudeli viina andma.
$
1 (tekk)
$$
##
#
Nurganaine
¤
%
Ristimiskombeid ei leidu niipalju kui pulmakombeid. Üheks üldisemaks kombeks oli see, et enne ristima minekut kunagi ei mindud laua tagant otse välja, vaid mindi ikka ümber laua. |
|
| |
|
|
| |
Kui ristimiselt koju oli tuldud, võttis vanaeit lapse, pistis jalad ahju ja küsis lapse nime. Kui ta nime teada oli saanud, võttis lapse jalad ahjust välja. |
|
| |
|
|
| |
Ristsete aegu laulsid teised naised lapse emale: |
|
| |
|
|
|
|
49 |
"Oh iks nuurt nulganaist,
|
|
|
|
50 |
vaest vaiva imemest!
|
|
|
|
51 |
Anna ike tenno Jumalale,
|
|
|
|
52 |
Siia tul iks Jessu ülevest,
|
|
|
|
53 |
Marjamaale kaema.
|
|
|
|
54 |
Villane iks ol´l vihakõnõ.
|
|
|
|
55 |
Langasina luuakõnõ.
|
|
|
|
56 |
Kats sai iks pääda pähütsehe,
|
|
| |
pag. 80639
|
|
|
|
58 |
Nelli sai iks jalga jalutsehe.
|
|
|
|
59 |
Pässi iks pääkene,
|
|
|
|
60 |
Hellä hiusõkõnõ.
|
|
|
|
61 |
Oll iks surm suu veere,
|
|
|
|
62 |
Ratsk kaale ümbre..."
|
|
| |
Pääle ristimist võtsid vaderid ristimise vee, sellega käisid kolm korda ümber maja ja siis viskasid vee maja katuse pääle või puu otsa. |
|
| |
|
|
| |
|
|
|
|
66 |
E 80638/9 (3) < Setumaa, Meremäe v., Dupleva k. - M. Vungi, Petseri ühisgümn. õpil. < Tuplova Senka ema (1932)
|
|
|
| |
|