e000806890000
Setumaa
Võsu, I.
1932

Metadata

COL: I. Võsu, Petseri ühisgümn. õpil.
ID: E 80689/94
INF_NIMI: M. Paabu
LLIIK: Pulmalaulud
LOC: Setumaa, Petseri v., Vaartsi k.
TMP: 1932

Pulmakombed.

Kui noormees kosja läks, oli temal suur siidrätik ostetud, mille sees raha oli. Kosja mindi suure hulgaga. Kosilased olid omale valinud külast ühes ka kaks poissi, keda hüüti "kosilasvendadeks". Kosjas joodi viina, mis oli nooremehe poolt. Siis räägiti ka millal pulmad teha.
Pulmapäeval käis noormees igas talus oma "kosilasvendadega". Kosilasel oli siidrätik ümber ihu, läks igale inimesele juurde ja kummardus kolm korda jalga, siis anti talle raha. Pruut jälle omas kodus, kui sugulased sinna olid tulnud. Siis istus pruut ehk "mõrsja" kesk tuba külvivaka pääle maha ja siis hakati tal pead sugema. Kõige enne suges ristiema - kolm korda ristamisi ja kui ta oli ära sugenud siis pani ta "mõrsjale" raha rüppe. Niimoodi sugesid kõik sugulased "mõrsja" pääd ja andsid raha. Sugemise juures laulis mõrsja:
    6  Sugu tulgõ õks pääda sugima,
    7  Võsa tulgu õks harja võtma,
    8  Kui olli ma inne neiokõnõ,
    9  Kutsus õks ma suku sugimahe,
    10  Võssa kutsus harja võtma.
    11  Sugigõ õks mul iist ilosahe,
    12  Pandas mul pää palmikohe,
    13  Sai õks pääd päävä nätä,
    14  Hiust tuulõ helotada.
Kui pulmaga "mõrsja" poole mindi, siis sõitis kosilane kahe "kosilasvennaga" kõige ees. Look oli ära ehitud ja mõnel ka hobune. Looga küljes oli linik, rätik ja vöö ehk "puudõh". Kui mõrsja koju saadi, tuli mõrsja ema toast välja ja laotas laudlina läve alla. Kui noormees hakkas tuppa minema, siis pidi ta raha laudlinale panema. Iga nurga pääle ja keskele. Seda tehti nõiduse ehk nn. "halva silma" ära hoidmiseks. Kui noormees raha oli laudlinale ära pannud, võttis mõrsja ema selle eest, ja noormees läks tuppa. Laua taga köideti igale pulmalisele palmik üle õla. Kosilasel oli harilikult rätik. Siis toodi suur kauss võiga lauale, mille keskele pandi suur raha, ja väikesi ümber. Kui kosilane laua taha läks siis lauldi:
    17  "Taakõ õks talorahvas,
    18  Külge rahvas külgmätse
    19  Viirde rahvas viimätse
    20  Laskõ minnä mii vel´lol,
    21  Imekanal kaaldoda,
    22  Käve õks kaabu kübärägä,
pag. 80692
    24  Lääme õks küüneldi külile,
    25  Ja vaha varolõ.
Laua tagast ära tulnud, kummardusid noormees ja mõrsja isale ja emale jalga. Siis võttis isa pätsi leiba, murdis pooleks ja andis ühe osa peigmehele, teise osa mõrsjale. Sel ajal laulis pulmarahvas:
    28  Esäkene helläkene,
    29  Tätäkene tähekene,
    30  Lõika õks leibo õigus
    31  Lõika kuur kodo poolõ,
    32  Sisu sinna siginemmä,
    33  Kotoh omma koorõsüüjä.
    34  Sääl sisu seletäjä.
Kui mõrsja hakkas kosilase poole minema, siis lauldi:
    37  Jätä sa kodo jumalaga,
    38  Seo maja marijaga
    39  Seo jääs õks kostma kävvö,
    40  Vele aigo viitmä.
pag. 80693 Toa lävest üle minnes laulis pulmarahvas:
    43  Sõrmõ õks piita pitsitevvä,
    44  Käe tulpa tugõsi,
    45  Piä's vasta esä piida,
    46  Tükü's vasta vele tulba.
Siis istuti vankrisse ja sõideti kosilase koju, kus pulmarahvas laulis:
    49  Tühält lätsi tükkö tõi
    50  Ao viitest asä sai,
    51  Tõi imäle minijä,
    52  Taadilõ talitaja.
Pulmad kestsid mitu päeva, teisel päeval mindi kosilase koju. Sinna tulid nüüd mõrsja omaksed, neid nimetati "vakalisteks". Vakale pandi kolm hobust ette, tõsteti kapp pääle ja mindi minema. Hobused olid ilusasti ära ehitud. Suur kell oli aisa küljes. Kapi pääl istusid noored mehed. Neile tulid küla lähedal peigmehe sugulased ühe või kahe hobusega vastu, enamasti ikka naised. Siis nad laulsid:
pag. 80694
    56  Kuulgõ kulla kirstupoisi,
    57  Vaha vakavelekese,
    58  Pelgäi mii kirsto kaemah,
    59  Annivakka austamah,
    60  Omma kirstu kerikokirjä,
    61  Vaka vahavaabalise,
    62  Omma siin siseh siidirõiva,
    63  All kaasa kalõvinnõ
    64  Lääme mi umma otsimahe,
    65  Imekanna kaemahe.
Siis mindi kosilase poole, kus pulmad edasi kestsid.