e000807370002
Setumaa
Tsirkus, Jaan
1932
Pulmakombed. |
||||
| Mõni päev pärast kosje minnakse esimest korda registreerima. Kahe nädala pärast registreeritakse teiskorda ja siis on see juba täielik. | ||||
|
Nüüd hakatakse pulmade vastu valmistama, mõrsja käib enne oma sugulasil kummardamas1 (kutsumas) . Sellega ta teenib endale raha, tema kõrval mõlemil pooltel asuvad kaks tütrukut2(protuski) , need laulavad ja kummardavad kaasa. |
||||
| Kolm või neli päeva enne pulmi kutsutakse sugulased ära, kes peavad sinna ilmuma pulmapäeva hommikul. Pulmapäeva hommikul, kui kõik sugulased koos, seatakse kõik joonde ja istutakse hobustele ja sõidetakse kõige pulmarahvaga laulatusele, mis sünnib lähemas kirikus. | ||||
| Laulatuse juures vahetab preester nende sõrmused ja võtab neilt tõotuse, et nad teineteist ikka armastaksid ja kõike viletsust ja häda ühiselt jagaksid ja ikka teine-teisele truuks jääksid. | ||||
| Peale laulatust tullakse kirikust välja ja hakatakse "tervuse" napse jooma ja soovitakse noorele paarile õnne. | ||||
| Nüüd algab kojusõit ja sõidul laulavad sugulased järgmist laulu noorele paarile: | ||||
| 13 | "Kuulõ õks kullä kosilanõ, | |||
| 14 | Pia kinni peio poissi. | |||
| 15 | Mine suurta suuda piti, | |||
| 16 | Lasõ õks lagja laanta müüda. | |||
| pag. 80739 | ||||
| 18 | Jääva suuhtõ õks suurõ suu, | |||
| 19 | Laandõ õks laja lõvva. | |||
| 20 | Siis õks nakad eläma ilosahe | |||
| 21 | Kullagõnõ õks kallehe!" | |||
|
Kui pulm koju on jõudnud, siis viib "truuska"3 (pulmavanem) noorepaari laua taha. Paremas käes on tal "pirrud", teises käes on tal padi. Laua taga lööb ta "pirdudega" vastu seina ja asetab noorepaari padjale istuma. Sääl tuleb nooremehe ema ja hakkab minijale "linikut"4(tanu) pähe panema. |
||||
| Kui linik pääs, siis tuleb majaperemees napsiga ja hakkab viina jagama, enne noorele paarile siis sugulastele. | ||||
| Kui noorpaar istunud, lähevad nende selja tagant "kaasikud" mööda ja laulavad noorepaari õnneks mitmesuguseid laule. | ||||
| Kui majaperemees on kõigile ühe napsi viina ära andnud, siis ajab ta pulmarahva sööma. Söömise juures tehakse igasuguseid nalju ja aetakse juttu. | ||||
| Kui sugulased söönud, siis tulevad nad laua tagant ära ja hakkavad laulma. Truuska toob ka noorepaari laua tagant välja. | ||||
|
Vaheajal tulevad mõrsja sugulased5 (varalised) ja toovad kasti, kus sees on kingid6(anded) . Peigmehe sugulased lähevad vastu. Mõned neist ajavad pahempidi selga ja teevad igasuguseid tükke. Väravate kohal panevad peigmehe sugulased vakalistele puu väravate ette ja ei lase enne sisse, kui need viina on andnud. Selle juures lastakse mõlemeil pool aupaukusid. |
||||
| Saadud viina, lastakse vakalised sisse ja truuska viib mõrsja ema laua taha, temale järele tuuakse ka anded ja see hakkab neid välja jagama, enne saab noorpaar, siis vanemad, siis ristiisa ja ristiema, siis õed-vennad. | ||||
| Anded antud, lähevad vakalised sööma. Söönud, lähevad lauluga kodu minema, neid saadavad peigmehe sugulased igasuguste lauludega. | ||||
| Peigmehe sugulased on veel järgmisel päeval sääl, sääl nad teevad igasuguseid nalju. | ||||
| Teisel hommikul lahkuvad kõik ja pulmad on läbi. | ||||
|
1
(kutsumas) 2 (protuski) 3 (pulmavanem) 4 (tanu) 5 (varalised) 6 (anded) | ||||