| |
Pulmakombeid.
|
|
| |
Kui peigmees oma sugulastega pruudi poole sõidab, tulevad neile pruudi sugulased vastu. Need on endid kõigiti moonu- tanud. Mehed on naisterõivastes ja naised meesterõivastes. Kõik on hobuste seljas. Hobused on kirjude vaipade, lillede ja lintidega ehitad. Mõned on aga vankritega, ja sääl pääl kedratakse, tehakse pastlaid ja muid töid. Nad kõik on tee peal ja ei lase peigmehe sugulasi enne edasi, kui need neile viina aimavad. Siis sõidavad kõik koos pruudi poole. Pruudi hoovil võtavad naised neid lauluga vastu: |
|
| |
|
|
|
4 |
Tulgui siiä sisse torrõ,
|
|
|
5 |
Käängui siiä sisse kärre;
|
|
|
6 |
Ega mii tunnõi torõhit,
|
|
|
7 |
Käänäi pääd kärehile!
|
|
| |
Sellele laulavad peigmehe sugulased vastu: |
|
| |
|
|
|
10 |
Ütli kodo korgõ ollõv,
|
|
|
11 |
Elämine illos ollõv.
|
|
|
12 |
Olõi siin kodo korgõ,
|
|
|
13 |
Olõi elämine illos.
|
|
|
14 |
Talomehe tarõkõnõ,
|
|
|
15 |
Maamehe majakõnõ.
|
|
|
16 |
Mii kodo pallo korgõmp,
|
|
| |
pag. 80753
|
|
|
18 |
Mii elo ilosamp.
|
|
|
19 |
Kui tii hummõn sinnä tulõt,
|
|
|
20 |
Tulgõ mehe, toogõ naase,
|
|
|
21 |
Tulgõ naase, võtkõ latsõ.
|
|
|
22 |
Küll tii mahud mii maia
|
|
|
23 |
Kaod mii katusihe.
|
|
|
24 |
Jätkui rätti räbästikku,
|
|
|
25 |
Kübärät kivestikku.
|
|
|
26 |
Sedä mõtlõi mii meelekõnõ,
|
|
|
27 |
Pääsei mii pääkõnõ.
|
|
|
28 |
Vello kosä tõi iks soho kodo,
|
|
|
29 |
Viina neile velile.
|
|
|
30 |
Siin iks petti pehme leevä,
|
|
|
31 |
Hapnõ taari harõtõlli.
|
|
|
32 |
Ega iks petäs pehme leevä
|
|
|
33 |
Hapnõ taari harõtas.
|
|
|
34 |
Sedä teie padä pöörä,
|
|
|
35 |
Arsti soola aviti.
|
|
| |
pag. 80754
|
|
|
37 |
Mii vellol ol´l sada saldijat,
|
|
|
38 |
Tuhat tulõjat.
|
|
| |
Kui laul lõpeb, tulevad pulmalised tuppa. Ees tuleb pulmaisa, ehk truuskä. Sellel on kirjude rõivaste sisse mässitud kepp käes. Sellega heidab ta kolm korda uksele risti, iga kord puudutab ta üht uksepiita. Enne lööb üles, siis alla, siis vasakule, siis paremale, ja nii mitu korda. Truuskä taga tuleb peigmees, see on oma ristiisade vahel. Toas laulavad peigmehe sugulased edasi. |
|
| |
|
|
|
41 |
Vel´lonaane noorõkõnõ
|
|
|
42 |
Kui sa hummõn sinnä tulõd.
|
|
|
43 |
Ega siis tõlva üteh võtkui
|
|
|
44 |
Kuuti üteh koristagui.
|
|
|
45 |
Tõlv iks tõra toosõ,
|
|
|
46 |
Kuut kärä toosõ.
|
|
|
47 |
Meil iks hillä eleti,
|
|
|
48 |
Tassa taheti.
|
|
| |
Pruudi sugulased laulavad vastu: |
|
| |
|
|
|
51 |
Sedä kolka kõnõli,
|
|
| |
pag. 80755
|
|
|
53 |
Veeri veerätelli.
|
|
|
54 |
Neio saa iks siuga sisse,
|
|
|
55 |
Vasklastõ vahelõ.
|
|
|
56 |
Sedä mii iks tiidä sai
|
|
|
57 |
Üle kolga kuulda sai.
|
|
|
58 |
Tahtsõ iks sedä viina vette viiä,
|
|
|
59 |
Olt oia uputa.
|
|
|
60 |
Vastamiilt om iks minemine,
|
|
|
61 |
Vastakiiltä kiirmine.
|
|
|
62 |
Sedä võid tii esi tiidä,
|
|
|
63 |
Määne mäkke minemine,
|
|
|
64 |
Määne kinko kiirmine.
|
|
|
65 |
Sääne iks vasta miilt minemine,
|
|
|
66 |
Vasta kiilt kiirmine.
|
|
|
67 |
Meil neio noorõkõnõ
|
|
|
68 |
Kabo karüsõkõnõ.
|
|
|
69 |
Teil iks vello vilõhõnu,
|
|
|
70 |
Kosilane kulõhõnu.
|
|
| |
pag. 80756
|
|
|
72 |
Havvatäus om habõnit,
|
|
|
73 |
Koobatäus om kuupit.
|
|
| |
Vastu laulavad peigmehe sugulased: |
|
| |
|
|
|
76 |
Teil iks neio noorokõnõ,
|
|
|
77 |
Kabo karüsõkõnõ,
|
|
|
78 |
Pangõ hällu hällütäge,
|
|
|
79 |
Teega sisse teegatagõ.
|
|
|
80 |
Häpes lät man hällüteh
|
|
|
81 |
Tihkõs lät man teegatõh.
|
|
|
82 |
Pää jääs üle pähütsi,
|
|
|
83 |
Jala üle jalutsi.
|
|
|
84 |
Pääväs om pal´lo päivi nännu
|
|
|
85 |
Suvik mitu suvvõ kottoh olnu.
|
|
|
86 |
Vel´lo pand päitse päähä Pääväselle
|
|
|
87 |
Suitsõ suuhõ Suvikõllõ.
|
|
|
88 |
Kiäki võtas tii neiot,
|
|
|
89 |
Kosis tii kullat!
|
|
| |
Nõnda vastastikku sõimates lähevad nad isegi kaklema ja klopivad nõnda, et pääd verised. Kui küllalt kakeldud, siis lepivad ära ja pruut laulab: |
|
| |
|
|
|
92 |
Kui ma olli laulatamata
|
|
|
93 |
Parts paari pandmata.
|
|
|
94 |
Siis kiäki must es kõnõlõ
|
|
|
95 |
Kiäki es kuratõ.
|
|
|
96 |
Kui ma lats sai laulatõt,
|
|
|
97 |
Parts paari pant.
|
|
|
98 |
Siis kolgakõnõ kõigildõ kõnõli
|
|
|
99 |
Veerekene kõigildõ veeräteli.
|
|
|
100 |
Neioks saaks ma nädälät olla
|
|
|
101 |
Kullakõnõ kolmõ päivä.
|
|
|
102 |
Meelel tahtsõ merde minnä,
|
|
|
103 |
Süämel süvvä vette.
|
|
|
104 |
Aga võtai meri meelelist
|
|
|
105 |
Süvä vesi süämelist,
|
|
|
106 |
Sedä ikõ ma esä pääle
|
|
|
107 |
Nuudsi noorõ vele pääle
|
|
| |
pag. 80758
|
|
|
109 |
Mändse nää kotusõ mullõ korsi,
|
|
|
110 |
Mändse asõmõ arvsi.
|
|
|
111 |
Kui ma saa sinnä saanus,
|
|
|
112 |
Võõras sinnä võõtus.
|
|
|
113 |
Kodo tulõ ma kullakõnõ,
|
|
|
114 |
Umma maia maräkõnõ.
|
|
|
115 |
Kui saa ikuline elämine,
|
|
|
116 |
Kalg kasumine.
|
|
|
117 |
Siis luu kodo kurva
|
|
|
118 |
Paja pääle paha.
|
|
|
119 |
Kui saa illos elämine
|
|
|
120 |
Kallis kasumine,
|
|
|
121 |
Siis ma kosti kodo tuu
|
|
|
122 |
Piiraku perrehe!
|
|
| |
Nüüd laulavad naised laua taga: |
|
| |
|
|
|
125 |
kaske, kanke,
|
|
|
126 |
Vellokõnõ noorõkõnõ, kaske, kanke
|
|
| |
pag. 80759
|
|
|
128 |
Mii vello noorõkõnõ,
|
|
|
129 |
Noorõkõnõ nõrgakõnõ. kaske, kanke!
|
|
| |
Neile antakse selle eest raha, mis nad harilikult maha joovad. Õhtul saadetakse pruuti kodust välja mehe poole lauluga, mis küll lõbus on, ehkki kõikidel nutt varaks. |
|
| |
|
|
|
132 |
Mineno, mineno, murõhtai,
|
|
|
133 |
Kaaluno, kaaluno, kahetsei!
|
|
| |
Niiviisi lahkub pruut omast kodust. Teisel päeval tuleb pruudi kraam kõikide sugulastega peigmehe poole. Neile minnakse teele vastu ja tehakse samasuguseid vigureid, nagu pruudi sugulased neile tegid. |
|
| |
|
|
| |
Peigmehe pool minnakse karja-, põllu-, ja heinamaid vaatama. Selleks võetakse ühed vankrid, kuhu pruudi ema ühes peigmehe emaga istuvad. Pruudi emal on viinapudel ja saiapäts käes, aga peigmehe emal on must pang ehk kipp käes. Rattaid veavad kaks või kolm naist, kaelkellad kaelas. Vedajad naised kõik viina ja saia, mille eest nad kippi raha või vöö viskavad, aga mõni isegi "niisutab" kippi. Pärast jagavad kaks ema saadud raha ja kraami eneste vahel ära. Tagasi tulles lauldakse: |
|
| |
|
|
|
138 |
Kallis om soo karämaa,
|
|
|
139 |
Ülihüä öutsimaa.
|
|
|
140 |
Omma siin kullatsõ kotusõ,
|
|
|
141 |
Arvulise asõmõ.
|
|
|
142 |
Neio sai iks hüvvä paika,
|
|
|
143 |
Arvuliste asõmõhõ!
|
|
| |
Kodus antakse naistele, kes kahte ema vedasid, mustast pangest viina juua. Selle pääle koguvad pruudi sugulased, muidugi naised, kuna mehed joovad ja kaklevad, endid kokku ja lähevad tasahilja sauna juurde ja pilluvad kerise laiali. Peigmehe sugulased valvavad neile järele ja ei lase seda sündida. Naised ei jää enne rahule, kui neile enesestki mõista viina antakse. Kui saunaahi lõhkumata jääb, laulavad naised tagasi tulles: |
|
| |
|
|
|
146 |
Jäi meil keres laotamata
|
|
|
147 |
Kivi vällä pillmata.
|
|
|
148 |
Sai mii viina vii võrra,
|
|
|
149 |
Olt oja võrra.
|
|
| |
pag. 80761
|
|
|
151 |
Selle jäi keres meil laotamata
|
|
|
152 |
Kivi vällä pillmata!
|
|
| |
Aga kui keris ära lõhutud on, laulavad naised: |
|
| |
|
|
|
155 |
Käve iks käve, kolmi käve
|
|
|
156 |
Olli iks olli, kolmi olli.
|
|
|
157 |
Käve iks kerest laotamah,
|
|
|
158 |
Kivve vällä pillmah.
|
|
| |
Et aega kuidagi surnuks lüüa, hakatakse naljatama ja mängima. Tehakse kaks seppa, üks on suure kõhuga ja teine suure küüruga. Lakke pannakse nõgine kott, mis õlgi täis on, see on lõõts. Nüüd tuuakse noorpaar ette. Üks sepp tõmbab lõõtsa ja teine "rautab" noorpaari jalgu. |
|
| |
|
|
| |
Nõnda võetakse kõik pulmalised läbi, mees naisega, poiss tüdrukuga. Rautamise eest annavad mehed seppadele raha ja sepad annavad neile viina. Raha juuakse pärast ühiselt maha. Naised ei seisa ka tööta, nad tahavad ka raha saada. Selleks nad käivad rõivastesse mässitud koppadega ringi ja laulavad: |
|
| |
|
|
|
163 |
Korjai mii raha kottõ pääle
|
|
|
164 |
Sai iks saabastõ pääle.
|
|
| |
pag. 80762
|
|
|
166 |
Veeretelle viina pääle,
|
|
|
167 |
Oitõllõ õllõ pääle!
|
|
| |
Nõnda leelotavad ja joovad setud kolm päeva ja lähevad siis laiali. |
|
| |
|
|
|
| |
|