e000827440000
PärnumaaTõstamaa
Sõber, Arthur
1933

Metadata

COL: Arthur Sõber, Vändra Majandusgümn. õpil.
ID: E 82744/6
INF_ELUL: 80 a.
INF_NIMI: Riinu Reeder
LLIIK: Pulmalaulud
LOC: Tõstamaa khk., v.
TMP: 1933

Pulmakombeid.

Muistsed eestlased pidasid enamasti omi pulmi talvel, kuna suvel sellevastu oli neil õige rohkesti tööd ja talitusi ja vaba aega jäi ka õige napilt. Vanust raamatuist kuuleme õige sageli kuida pulmasõitu mindi sõitma ilusal lumeteel.
Vanasti kosjaminnes pidi kaasas olema kindlasti kange viin, sest niisuguste viinadega tulejaid võeti pererahva poolt kahel käel vastu ning kosjakaubad tehti kohe kindlaks ja pulmapäev määrati ära. Kui pulmapäev kätte oli jõudnud, sõitsid peigmees ja pruut laulatusele. Kiriku sõites, sõitis peigmees omast kodust ning pruut omadega omast. Kui pruut oma pulmalistega ennem kiriku jõudis, ootas ta peigmehe omasid ning siis mindi õpetaja juurde, õpetaja pani nad paari ning siis algab kojupoole sõit, peigmees oma pulmalistega oma poole, pruut omadega oma poole. Koju sõdab peigmees selleks, et kaasa võtta viina ja õlut. Kui tarvilised asjad kaasa on võetud läheb sõit pruudi poole. Peigmehel on saanis mõlemil pool peiupoiss. Pruuti mindi koju tooma ikka suurel hulgal. Mõnikord kadus saanide rodu koguni silmist. Suure hõiskamise ja karjumisega liikus see otsatu voor edasi. Saani kaksteist tagantpoolt lugedes, peavad tagasi tulles jääma pruudi veimevakka vedama. Jõudes pruudi värava taha, leiavad nad värava palkide ja teivastega kinni pandud olevat. Siis küsivad pruudi langud peigmehe langudelt:
    6  "Mis rahvas te olete?
    7  mis haisu te ajate?
    8  Õllehaisu te ajate,
    9  viinavingu te vääte.
    10  Või olete soome sillulised?
    11  või olete kura killulised?
    12  Ruhja ruusi vedajad,
    13  papi palgi raiujad."
Selle peale vastavad peigmehe langud:
    16  "Me tuleme oma otsima,
    17  tuna taga nõudema,
    18  valget pääda vaatama,
    19  kudruskaela kuulama.
    20  Kus mede peig oli viinad joonud,
    21  kus mede peig oli saiad söönud."