e000827580000
Läänemaa — Varbla
Reeder, Mihkel
1933
Pulmakombeid. |
||||
Neljapäeva õhtul käis peigmehe ema pruudi peres küsimas, kas pruut tuleb, siis määrati ka kindlaks millal pidi mindama kiriku sõrmuseid vahetama, tavaliselt tehti seda järgmisel pühapäeval. Pühapäeva hommikul olid siis kosjad. Kosja minnes oli peigmehel ligi isamees - peigmehe õemees. Tuldi pruudi tallu, pakuti äiale ja ämmale viina ja paluti luba kodukana otsima hakata. Kui pruut leitud söödi veel mune ja siis läks sõit kiriku poole. Isamees istus peigmehe ja kõrvatsnaine1 (üks pruudi sugulastest) pruudi kõrval. Tagasi tulles istusid pruut ja peig kõrvuti, kõige ees sõitis nn. aumees üks peigmehe sugulastest, selle järel kõrvuti isamees ja kõrvatsnaine. |
||||
Kuus nädalat oli vahet, siis algasid pulmad. Vahepääl käisid pruut ja peigmees linnast pruut ehteid ostmas. Samal ajal käis pruut külas ringi ja ajas nn. "hundihända" s.t. korjas tulevaseks eluks, villu, riideid, linu, kunagi aga mitte toidukraami. Pruudil oli viina- pudel ligi. | ||||
Pulmad algasid esmaspäeva ehk neljapäeva hommikul. Esimese pulmapäeva õhtul toodi noorik peigmehe koju kuna langud tulid alles teisel päeval koos veimevakaga. Selleks oli tavaline suurkirst - muidugi kaunistud - see viidi rehe alla ja peiupoisid ja veljed2 (pruudi poolt) istusid kasti otsa ja hakkasid hüüdma: "Tulge pulma, tulge pulma!" Oli juba palju inimesi koos hakati kirstu jagama, st. iga pulmaline pidi rahaga kirstust midagi ostma. Siis tuldi tuppa. Peigmees ja pruut, tal olid siis kõige ilusamad riided seljas istusid pika laua taha ja hakkasid nn. lauaviina jooma, jällegi kuuldusid hüüded: "Tulge pulma!" Igaüks kes tuli laua juure sai pits viina ja tükk saia, see muidugi maksti jälle rahaga. Raha pandi taldreku pääle mis selleks eraldi valmis säetud oli. |
||||
Pulmalaulud: | ||||
Kõigi nende toimingute vahel lauldi. Laulma hakati I pulmapäeval kui rahvale pruuti näidati. Esiteks laulsid pulmalised. | ||||
12 | "Meie tulime siia otsimaie :,: | |||
13 | Kuhu me vend oli viinad viinud, | |||
14 | Viinad viinud, saiad söönud, | |||
15 | Oma kukru kulutanud." | |||
Esiteks näidati pruudi asemel üht võõrast tüdrukut ja rahvas laulis: | ||||
18 | "Ei see põle, see põle meie neidu, | |||
19 | See on külapoiste neidu | |||
20 | See põle tantsile tasane, | |||
21 | tantsile tasane, valsile vagane | |||
22 | See peksab põlvi põdra moodi | |||
pag. 82762 | ||||
24 | Kastab varvu varese moodi | |||
25 | Kandu taob takapidi" | |||
26 | Ennem mu must võib muidu sõita | |||
27 | Kõrb võib sõita kirikuteeda | |||
28 | Hall võib naisteta karata. | |||
29 | Hakkame meie minema | |||
30 | Jätame sita siia paika | |||
31 | Sitt jääb siia seenetama | |||
32 | Aia äärde hallitama" | |||
Viimaks toodi noorik. | ||||
35 | "Vat see on, see on meie neidu, | |||
36 | See on meie oma neidu | |||
37 | See on tantsile tasane | |||
38 | See on valsile vagane | |||
39 | Kingakeerule kenäda | |||
40 | Hännaäärile ilusa | |||
pag. 82763 Söögiajal laudi: | ||||
43 | Sööge langud, jooge langud, | |||
44 | Ärge langud põue pistke, | |||
45 | Ma olen hoolas otsimaie | |||
46 | Kaval tasku katsumaie, | |||
47 | Ma katsun uue kuue põue, | |||
48 | Katsun vana kasuka tasku. | |||
49 | Sööge langud jooge langud, | |||
50 | Ärge langud põue pistke, | |||
51 | Ärge ohkke, ärge kartke | |||
52 | Et meil tuleb leivast puudus, | |||
53 | Meil on sõtkjad seina taga. | |||
54 | Vennanaised veeretavad. | |||
55 | Lapsed ahju lasevad | |||
56 | "Sööge" | |||
jne. | ||||
58 | Ärge kartke et meil tuleb lihast puudus | |||
59 | Meie taat tappis selle härja | |||
pag. 82764 | ||||
61 | Mis põle ilmas ikkes olnud. | |||
62 | Meie taat tappis selle puula | |||
63 | Mis pole ilmas puula toonud. | |||
64 | Kint meil keerab kütkme otsas | |||
65 | Kui on tarvis tapetakse | |||
66 | Kui on tarvis vopsitakse. | |||
67 | "Sööge" | |||
jne. | ||||
69 | Ärge kartke et meil tuleb kalast puudus | |||
70 | Meil on meri õue alla | |||
71 | Kala merekalda alla | |||
72 | Meie taat tõi selle kala | |||
73 | Eila lõi laksu laeva ees | |||
74 | Täna kantaks laua peal | |||
75 | "Sööge" | |||
jne. | ||||
77 | Ärge kartke et meil tuleb õllest puudus | |||
78 | Üht me teeme, teist me joome | |||
79 | Kolmas käärib kamberissa, | |||
80 | neljas leob linnastessa | |||
pag. 82765 | ||||
82 | Viies viidaks veskelle | |||
83 | Kuues koju tuuakse | |||
84 | Seitsmes säetaks puki pääle." | |||
Lõpuks: | ||||
87 | "Hakkame meie minema | |||
88 | Rahvas hakkab ragama | |||
89 | Meite kord on koju minna | |||
90 | Õllenõu meil põhja näitab | |||
91 | Võipütt meil vastu hõiskab. | |||
Noorik pühkis päev läbi puru, pikk hall kuub seljas. Keegi viis külimituga purud keskpaiga tuba, viskas laiali ja käskis uuesti pühkida, töö eest andis muidugi jälle raha. | ||||
Viimasel pulmapäeval oli nn. vihtlemise komme. Igal pulmalisel oli viht kaheharalise puu otsas ja sellega pekseti noori inimesi. Siis lasti õlut, sinna aeti sisse igasugust prahti, kuuenööpe, toa- pühkmeid jne. | ||||
Üks öösel pulmas riisuti kõigil pulmalistel riided ja kraam ära ja pärast müüdi seda neile raha eest tagasi ühes kaupluse moodi sisse säetud toas. | ||||
Pulmamajal ei olnud erilist ehtimist, suvel oli auvärav kaskedest ja rehetoas, kus söödi, olid suitsunud seinad ilustud linaste kangastega. Piki seina oli söögilauad milledel õhtutel põlesid oma tehtud küünlad, tuttidega kaunistud küünlajalus. | ||||
Pulma ajal kui peigmees läks pruuti tooma, sõitis isamees ümber langude. Tulles lasti püssi, tee pääl olid veeretud kivid ehk aeti tules käia ringi. Hobuseriistad käänati tagurpidi. Vahest tehti tuli koju õue, hobu pidi läbi minema kindad kaelas. Rehe alla kaevati auk ja hoolega maskeeriti päält, et hobune tulles kukuks sisse. | ||||
1
(üks pruudi sugulastest) 2 (pruudi poolt) |
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.
E 38201 (c) | 100 % |
|
ERA II 196, 542 (39) | 100 % |
|
EÜS VI 469 (54) | 96 % |
|
ERA II 147, 465 (38) | 81 % |
|
ERA II 24, 99 (7) | 80 % |
|
ERA II 168, 643/4 (13) | 77 % |
|
ERA II 302, 333 (8) | 77 % |
|
E 79227 (6) | 77 % |
|
ERA II 195, 203/4 (2) | 76 % |
|
E 79226 (3) | 75 % |
|
E 82489 (3) | 74 % |
|
E 85365 (6) | 72 % |
|
E 19417 (4) | 69 % |
|
EÜS IX 62 (50) | 67 % |
|
ERA II 168, 643 (12) | 65 % |
|
E 56040 (79) | 64 % |
|
E 79251/2 | 64 % |
|
ERA II 124, 270 (18) | 60 % |
|
E 83625 | 57 % |
|
EÜS I 165 (28) | 56 % |
|
E 76521 (1) | 56 % |
|
ERA II 7, 258 (15) | 56 % |
|
ERA II 299, 376/7 (96) | 55 % |
|
E 82997/8 | 54 % |
|
E 79230 (17) | 54 % |
|
E, StK 10, 439 (5) | 53 % |
|
EÜS IV 1683 (183) | 53 % |
|
EÜS IV 195 (236) | 52 % |
|
E 85305 (4) | 52 % |
|
EÜS VIII 106 (7) | 50 % |
|