|
|
1 |
Teaks aga minu teine pooli
|
|
|
|
2 |
Näeks aga mina naine noori
|
|
|
|
3 |
Tooks mind kõrtsust kojusse
|
|
|
|
4 |
Paneks patjusse magama
|
|
|
|
5 |
Ebemeisse hingama
|
|
|
|
6 |
Uiat, tuiat, tuiata.
|
|
| |
Noorikut ehiti kõrge harjutanuga ja kõva põllega. Harjutanu tähendas, et noorik särab oma mehele üle pulma rahva, põll oli puhtuse ja truuduse tundemärk. Selle pääle löödi noorik tanule. Keegi vanem naine võttis paaditaolise tanu ja nooriku pähe pannes ja temale lüües lausus kolm korda: "Pea tanu peas, äe jättig mehe külje alla." |
|
| |
|
|
| |
Pääle sööki pandi noorikule salaja selja tagant ämma "muhutanu" pähe, mille noorik nurka viskas. Seda toimingut korrati mitu korda. Hiljem anti noorikule "harjutanu". |
|
| |
|
|
| |
Kui noorik kirstust esimest korda midagi võtta tahtis, siis löödi kirstu kaane kohal mõõgaga rist, ka hüppas väike poiss kolm korda kirstu kaanel. |
|
| |
|
|
| |
Kingitused - sukad, kindad jne pannakse vakaga lauale ja pulmalised laulavad vaka lahtivõtmise laulu. |
|
| |
|
|
|
|
15 |
Päältema pereisale
|
|
|
|
16 |
päältema pereemale
|
|
|
|
17 |
vaka põhjast poistele
|
|
|
|
18 |
kuni isa tõotab härja
|
|
|
|
19 |
kuni ema tõotab lehma
|
|
|
|
20 |
kudu kõrvi ruunukene
|
|
|
|
21 |
nadu närmi utukene
|
|
|
|
22 |
Pühi tuba põimi kõrred
|
|
|
|
23 |
kanna kõrred karjaaeda
|
|
|
|
24 |
siis seal sigib kiri kari
|
|
|
|
25 |
valet kirja vasikad
|
|
|
|
26 |
tihet kirja tiined lehmad
|
|
|
|
27 |
mustakirja mullikad.
|
|
| |
pag. 84066 Järgmisel hommikul laulsid laulikud nooriku üles. Hommikul sööma tulles oli noorikul õllekann paremas käes ja leib vasakus. Õllekannust kallati natuke õlut ukse ette maha, natuke kallati koldetuhasse, mis pidi tulekahjust hoidma. Laua taga jõi alguses noorik, siis andis pruuttüdrukuile ka. |
|
| |
|
|
| |
Laua tagant tulles algas tants, mille eel lauldi: |
|
| |
|
|
|
|
32 |
Peretütar neitsikene,
|
|
|
|
33 |
kas ma sinulta küsisin
|
|
|
|
34 |
kas on tantsumaa tasane,
|
|
|
|
35 |
ja on valsimaa valusa,
|
|
|
|
36 |
jalaheidumaa ilusa?
|
|
|
|
37 |
Nüüd lähvad tantsma harjutanud,
|
|
|
|
38 |
lippama lähvad lipupõlled,
|
|
|
|
39 |
kuumama lähvad kudruskuued.
|
|
| |
Kui noorik oli tantsitatud, võeti tal vammus seljast. Ka oli kombeks rahakorjamine pruudile sel teel, et peiupoiss talutas pruuti toas ringi. Pruut hoidis põlle äärt ülal; pulmalised pildusid raha õlgedesse põrandale ja säält peiupoiss pruudiga korjasid raha põlle. See oli põlleraha. Ka viidi pulmalisi sauna, kus neil 5 kop. tuli saunaraha maksa. |
|
| |
|
|
| |
Kui pruut toodi pulmamajja, ootas peremees õllelüpsikuga - pruut annetas kindad. Siis tuli perenaine lihavaagnaga - pruut annetas punase vöö. Nüüd viis perenaine pruudi lehmalauta ja andis ühe lehma pruudile kihlalehmaks, kelle sarvile pruut pani paar kindaid. Siit mindi lammaslauta, kuhu pruut jällegi pidi midagi panema. Peremees viis siis pruudi sepikotta, kus pruut annetas sukapaelad. Toas andis pruudipoiss pruudile kolm korda putru. Hommikul ärgates pidid pruut ja peigmees teki korraga päält viskama. Voodisse pani pruut raha, samuti silmapesu vee sisse. Hommikul pandi pruudile soola vasaku jala kinga sisse, et võlu ei hakkaks. Õhtusöögil andis peig oma lusikast pruudile toitu ja sõtkus siis lusika jala all katki. |
|
| |
|
|
| |
Kui pruut toodi peiu koju, viidi ta rehe alt läbi ja visati heinu kaela, et hää loomade õnn oleks. Kui ta tuppa viidi, pandi talle istudes vana viht ja raudkivi jalgade alla Vana viht tähendas hääd viljaõnne ja raudkivi andis tööjõudu. |
|
| |
|
|
| |
Pruudi istudes võeti tal king jalast ja pandi kepi otsa, millel kaks kella küljes. Sellega käis pruudi vend tuba mööda ja laulis: |
|
| |
|
|
|
|
48 |
King oli katki, tald oli lahti
|
|
|
|
49 |
raadiraha maksmata.
|
|
| |
Pulmalised panid raha kinga ja laulsid: |
|
| |
|
|
|
|
52 |
pulmalised kõik on kenad
|
|
|
|
53 |
pruudi vend oli üksi rumal.
|
|
|
|
54 |
Sittus sea keele pääle
|
|
|
|
55 |
keel sai pandud leeme pääle.
|
|
|
| |
|