| |
Pulmakombeid.
|
|
| |
Pulmad peeti tavaliselt kahe otsaga s.o peigmehe ja pruudi pool. Kui noorpaar laulatuselt tuli, peigmees sõidutas pruudi koju, kus temale anti pulmalauas kord süüa. Pärast sööki sõitis peigmees oma koju. Esimesel õhtul peeti pulmi kahel pool. Järgmisel päeval pärast hommikusööki sõitsid peiu pulmalised nooriku järele. Kui pulmaliste rong hakkas paistma, sõideti neile ratsahobustel vastu, peeti teel kinni ja vaadati passid järele, kas on õiged isikud - passiks olid sildiga viinapudelid. Kui passid olid korras, sõideti ühes edasi. Noorikukodu läheduses läks peiule vastu narranoorik (ebanoorik), kes oli keegi naljahammas meesterahvas, riietatud naisriideisse. Peig ühes peiupoistega ei leppinud aga sellega. Peiupoisid otsisid nooriku üles, kes oli end peitnud, ja viisid peigmehe juurde. Enne noorpaari äraminekut nooriku kodust pandi noorikule tanu pähe, milline andis temale naise nime. See sündis järgmiselt: noorpaar pandi kõrvuti toolidele istuma, milliste pääle oli asetatud lina. Siis peeti sellekohane vaimulik kõne - mida pidas tavaliselt küla koolmeister. |
|
| |
|
|
| |
Pärast ametliku talituse lõppu tänas peigmees tütre kasvatuse eest nooriku vanemaid ja pani toolile, millel istus noorik, hõberubla nooriku emale kasvatamise eest. Pääle selle söödi teist korda ja valmistati ärasõiduks peigmehe koju. Peig viis nooriku endaga ühes. Noorikuga kaasa sõitis keegi nooriku lähem sugulane - seda kutsuti kõrvatsenaiseks, kes hoolitses nooriku eest. |
|
| |
|
|
| |
Järgmisel hommikul pärast sööki valmistusid nooriku poolt pulmalised langusõiduks peiu poole. Ühes võeti kirst, milles oli nooriku veimevakk. Kui jõuti peigmehe majja, kanti kirst kuhugi panipaika. Pärast sööki hakati veimeid jagama. Perekonnaga pulmalisele ja peiupoistele anti suured veimekimbud (särk, sukad, kindad, ja vöö), üksikule pulmalisele aga väike kimp (vöö ja sukad ehk vöö ja kindad). Jagamise ajal panid kaks naist käed üksteise õlale, (laulunaised) õõtsutasid ja laulsid: |
|
| |
|
|
|
|
8 |
Küll oleme palju pidusid käin'd
|
|
|
|
9 |
Ei ole sehuksid andid saand,
|
|
|
|
10 |
Nagu täna siit saime.
|
|
|
|
11 |
Vööd on laiad ja ilusad,
|
|
|
|
12 |
Paelad pikad ja punased.
|
|
| |
Veimeid jagati, et noorpaarile raha korjata. Pärast jagamist asetati noorpaar laua taha. Nende kõrvale mõned anderikkamad jutumehed (kohtunikud), kes oskasid hästi raha välja pressida pulmalistelt. Pulmalisi (veimete saajaid) süüdistati salakauba ostmises. Peiupoisid tõid neid järjekorras kohtulaua ette, kus tuli trahvi maksta. "Süüdlasi" julgustati vahete-vahel napsi ja saiaga. Kausi ehk taldreku pääle oli asetatud väike rätt või lina. Sinna pääle pandi suuremahinnaline raha, kas 5- ehk 10-rublaline. Süüalustelt nõuti maksu värvi järele, milline ees oli. Kui olid teised värvid (vähemad rahad), siis nõuti neid palju. Kui üks läbi, siis toodi teine. Eelmise maks pandi lina alla. See kestis, kuni kõik olid läbi. Oli ka teisi rahakorjamiseviise. Nagu- toapühkimine jne. |
|
| |
|
|
| |
pag. 84518 Harilikult magasid pulmalised kambris õlgedel. Kui õled koristatud, pühkis noorik esimesel hommikul peigmehe pool põrandat, kuhu pulmalised pillusid raha. Pühiti kuni rahapillujaid jätkus. Ka lauapühkimise juures pilluti raha lauale - säält pühkis noorik raha vaagnasse. Põllepaikamisel korjati järgmiselt raha: noorik istus toolil, põll ees, kõrval seisis keegi teine naisterahvas, kes näitas, kus seisis põllel auk. Sinna tuli rahaga paika pääle panna. |
|
| |
|
|
| |
Pulma kestel lauldi vastastikku pulmaliste poolt. Nooriku pulmalised ülistasid noorikut ja peigmehe poolt peidu. Laitsid aga vastaspoolt. |
|
| |
|
|
|
| |
|