| |
Kosjakombeid.
|
|
| |
Nagu iga teinegi tähtsam toiming, oli ka kosimine seotud sellekohaste kommete ja ebausuga. |
|
| |
|
|
| |
Kosimise aeg oli määratud kindlaks, nagu seda oli määratud ka teiste tähtsamate toimingute alustamiseks. Käidi kosjas harilikult noores kuus, neljapäeviti. Ei mindud aga kosja umbropsu, vaid käidi enne neiu juures nö kuulatamas, kas see kosjaga päri. Kuulatajaks oli keegi vanem naine, kas sugulane või mõni tuttav, kes tüdrukule ääri-veeri poisi soovist teatas, selle häid omadusi kiitis ja teatas siis poisile tüdruku arvamuse. |
|
| |
|
|
| |
Oli tüdruku arvamus poisist hää ja laskis oletada, et poiss vastu võetakse, sõitis see neljapäeva õhtupoolikul ühes isamehega kosja. Isamees oli keegi hää kõneanniga vanem mees, sest tema õlul lasus kosimisel pääraskus, kuna peig jäi sääl rohkem tahaplaanile. Sõideti kosja kelladega, hästisöödetud täkul. Kosjahobuse toitmisest on säilinud laul: |
|
| |
|
|
|
|
8 |
Oli mul täkku toredada,
|
|
|
|
9 |
Hoidsin hobust ilusada,
|
|
|
|
10 |
Söötsin sälgu saledada.
|
|
|
|
11 |
Ilma taadi teademada,
|
|
|
|
12 |
Eide hella aimamata.
|
|
|
|
13 |
Varjult söötsin, varjult jootsin:
|
|
|
|
14 |
Varjult vettagi vedasin.
|
|
|
|
15 |
Akenasta andsin heinad,
|
|
|
|
16 |
kamberista kandsin kaerad,
|
|
|
|
17 |
Läbi pihu poetsin leiva.
|
|
| |
Jõudes kositava majja, läks isamees eestuppa, peigmees järel. Toas pandi kosjaviinad lauale ja isamees rääkis pererahvale, et neil mingi loom kadunud on, mida nad otsima tulnud. Võetakse nüüd viinad vastu ja teatab pereisa, et otsitav loom tema majas viibib, siis tähendab see kosilase vastuvõttu, lükatakse aga kosjaviinad tagasi, on ka kosilane korvi saanud. |
|
| |
|
|
| |
On kosilane vastu võetud, läheb isamees neidu otsima. Leides neiu, köidab isamees sellele selletarvis tehtud vöö, kas kaela või käevarre ümbere ja hõikab peigmehe sinna, öeldes et ta otsitava looma leidnud on. Pääle seda mindi ühiselt lauda, kus kosjaviinal ja toidul hää lasti maitsta ja sellega oli ka kosimise tsremonii lõpetatud. |
|
| |
|
|
| |
Kuid oli veel ebausu kombeid, mida tuli täita ja millest võis näha, kas asi hästi läheb. |
|
| |
|
|
| |
Kosjasõiduks rakendati hobune ruttu nii, et selle pea oleks lõuna pool ja ohjad asetati seljale risti. |
|
| |
|
|
| |
Kui hobune juhtus end koduõuel aistevahel tühjendama, tähendas see kindlasti halba, samuti ka see, kui vastu tuli esimesena vanem naine. |
|
| |
|
|
|
| |
|