e000847490000
PärnumaaTõstamaa; PärnumaaPärnu l.
Eberhart, K.
1933

Metadata

COL: K. Eberhart, Pärnu poegl. gümn. IIIa kl. õpil.
ID: E 84749/50
INF_ELUL: 68 a.
INF_NIMI: Leena Karukas
LLIIK: Pulmalaulud
LOC: Pärnu l. < Tõstamaa khk., (Seliste) v.
ZANR: kombekirjeldus/regilaul
TMP: 1933

Pulma-kombeid.

Kui keegi tahtis naist võtta, siis pidi ta tegema seda vanemate nõusolekul. Noorik pidi olema rikas ja virk. Laisku ega vaeseid ei tahetud. Pulmade vastu hakati säädima 4 kuni 5 nädalat enne pulmade tulekut. Pulmadeks tehti õlu. Igas talus tehti seda jõukusele vastavalt. Rikkamas talus tehti kuni kaheksa vakka otri linnaksteks ja siis see õlleks. Enne pulmi tapeti talus üks lehm ja siga, et oleks "kõvasti" lihatoitu. Lihatoidu kõrval oli ka soolaseks kala. Enne kui pulmad algasid, oli veel üks tähtis toiming, nimelt kosjasõit, mis ikka tehti kas kolm nädalat enne pulmi. Kosja läksid peigmees ja temalt kaasavõetud üks vanem mees, isamees, ja veel mõni noorem mees, peiupoisid. Nii sõideti pruudi poole, kus aeti juttu ja pärast selgitati otstarb, milleks külla tuldud, aga mitte otsekoheselt, vaid räägiti kaudselt, milleks tuldud. Vahel räägiti, et kana kadunud, kas vahest ei ole teda nähtud külas jne, kuid selle all mõisteti kohe, kes see kadunud kana oli, kositav. Siis joodi kosjaviinad, tehti kindlaks kosjakaubad ja pulmapäevad ning mindi jälle koju. Nüüd oodati ja korraldati kõik pulmadeks. Laulatus peeti ikka pühapäeval. Pääle laulatust viis peigimees pruudi selle koju ja ise sõitis oma koju, oma pulmalistega pulmi pidama, samuti peeti pulmi pruudi kodus. Nii lõbutseti õhtuni. Õhtu eel sõitis peigmees oma pulmalistega pruuti tooma. Kõige ees sõitis nn ametmees, siis peiupoisid ja nende järele peigmees pulmalistega. Nii sõideti pruudi poole, ametmees ja peiupoisid kui saadikud kõige ees ehitud, valgete rätikutega ümber kaela. Pruudi pool võeti peigmehe pulmalisi vastu lauluga, viidi pulmalauda, anti süüa ja juua. Siin lõbutseti öö läbi ja esmaspäeva hommikul hakati sõitma peigmehe poole. Noorikule pandi enne sõitu kott pähe, et noorik ei hakkaks koju tikkuma, siis viidi noorik ühes veimevakaga vankrile. Peiupoisid, et pulmanalja teha, võtsid pruudi kodust kõik kaasa, mida said, ise seletades, et see läheb noorikule kaasavaraks. Kui kõik naljad tehtud, algas sõit peigmehe poole. Siin viidi jälle pulmalised lauda, enne söömist peeti jumalasõna, siis söödi joodi ja lõbutseti. Pääle sööki mindi välja, kus ämm võttis minial peast koti, lõi sellega talle vastu pääd ja laulis.
    4  Ole hea äia vastu,
    5  ole hea ämma vastu,
    6  Anna karjatsele kanikast
    7  Sulasele tüdrukule pätsi.
Nüüd näitas ämm pruudile oma majapidamist, viis pruudi lauta, näitas talle oma loomi ja kinkis neist mõne miniale. Laudast tagasi tulles jagas pruut veimed välja, säält sai ämm, äi ja mehe sugulased ning peiupoisid kirjud kindad sokid ja vööd. Siis lõbutseti, tantsiti, tehti ringmänge kuni pulmapidu lõpuni. Pulmapidu viimasel päeval aeti noorepaarile raha kokku. Seda tehti nii: toodi tuppa puru, prügilaaste ja muud parka. Kui noorik hakkas tuba pühkima, siis visati maha raha ja noorik leidis seda pühkides ning sai omale. Veel lasti kuppu ja selle eest pidi makstama raha. Nii kestsid pulmad umbes kolm kuni neli päeva.

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems