COL: Hendrik Eberhardt, Pärnu poegl. gümn. õpil. ID: E 84804/7 INF_ELUL: 90 a. INF_NIMI: Mari Altdorf LLIIK: Pulmalaulud LOC: Pärnu-Jaagupi khk. ZANR: kombekirjeldus/regilaul TMP: 1933
Pulma mindi eesti rahvarõivis. Pruut toodi laua juurde istuma, seljas valge kasuk. Peale selle seal pakuti talle viina ja sakusmenti. Peale selle pandi pruut pulmaehtesse. Pulmarõivaks oli eesti rahva seelik, ees valge põll, peas lintidega ehitud kabimüts. Peigmees oli põlvpükses ja nöörkuues. Pulmad olid enne peigmehe, siis nooriku kodus. Esimene päev oli peigmehe kodus, siis mindi pruuti tooma. Kui laulatusel käidud, viidi noorik peigmehe koju. Pruudil oli kaasas veimekirst. Saades peigmehe koju või sinna ligidale, tulid peigmehe poolt pulmalised, keda kutsuti ajumeesteks, vastu ja sõitsid mitu korda pruudi pulmaliste ümber. Siis sõideti edasi, edasi sõites olid mitmed väravad eest kinni, see oli pulmanali. Peigmehe koduõues joodi õlut. Kui tuppa mindi ja sööma hakati, lauldi pruudile:
4
Sööge langud, jooge langud,
5
Ärge võtke sest vihakse,
6
Ärge pange sest pahakse,
7
Et meil pole sealiha,
8
Et meil pole laia kala.
9
Meil on väiksed väljamaada,
10
Pisukesed põllumaada,
11
Kalarand on kauge'ella.
12
Ei ole randa minejaida,
13
Taat on ammu ära surnud,
14
Eit on juba vanaks läinud,
pag. 84806
16
Venda meil ei olnugi.
Kui noorik peigmehe koju toodi, anti pruudile põlle sisse raha, mille eest saadi saia. Seda mängu kutsuti "põlle paikamiseks". Samuti käidi mööda õuet, noorik pillus palmitud paelu ja noored inimesed püüdsid neid. Kui nooriku poole pulmalised tulid, ei tahetud noorikut kätte anda, vaid hoiti teda kambris kinni. Talle lauldi:
19
"Meie pole tulnud sööma pärast,
20
meie pole tulnud jooma pärast,
21
me tulime oma otsima,
22
vennanaista vaatama."
Siis anti noorik kambrist kätte ja ta pidi kohe tantsima tulema, kodust läks ta nende riietega, mis ta ämmale pidi andma. Sõites peigmehe koju, seoti pruudi silmad kinni, et ta mitte tagasi ei mõistaks minna. Noorikuga oli kaasas nn "kõrvatsenaine", kellega ühes noorik ja peigmees olid, veimejagamise laua juures seisid. Abielulised toodi paari kaupa laua juurde ja nad andsid noorpaarile raha. Selle eest said abielulised sukad, kindad ja vöö ümber kaela, poisid said vööga kokku seotud kindad ja tüdrukud ainult vöö.
Veimed pandi kaela ja nii mindi tantsima. Pulmasöögiks olid liha ja kartulid, või ja kalad. Pandi isegi terved seakintsud laudadele. Õlut pandi kannudega laudadele. Lauad seisid kogu aja kaetud. Kui langud sisse tulid, anti õllepudi. Pulmadeks otsiti paremaid nõue, kuid tarvitati ka puuvaagnaid. Pulma lõpul anti seasuppi, kui supp antud, teadis igaüks, et koju pidi minema.
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted
alignment algorithm
(Janicki, 2022)
on sequences of verses.