| |
Pulmakombed.
|
|
| |
Pulmad tehti tavaliselt talvel või kevadel siis, kui rohkesti leidus vaba aega. Kuu või paar enne pulmi hakati tegema mitmesuguseid ettevalmistusi. Peigmees pidi hoolitsema, et valmistatakse hää ja maitsev õlu. Kui talus polnud hääd õllevalmistajat, kutsuti kogenenum taluisa õlletegijaks. |
|
| |
|
|
| |
Peigmees laskis teha pulmaülikonna külarätsepa juures. Ka pruudi pulmariided valmistas külarätsep. |
|
| |
|
|
| |
Pulmas peigmehel polnud lipsu ega kraed, selle aset täitis lihtne valge rätt. Pulma ajal pruudil oli seljas poe- või maavillane valge kleit. Jalas olid tavalised nahast kin- gad. Peigmehel olid kamassid: need on erilised paelteta saapad. |
|
| |
|
|
| |
Peigmees pidi ostma omale ja pruudile kuldsõrmuse. Sõrmusel polnud sümboolset tähendust. Sõrmus oli ainult mälestus pulmast. |
|
| |
|
|
| |
Kaks nädalat enne pulmi hakati kutsuma pulmalisi. Peigmehe sugulasi kutsus peigmehe ema või peigmees. Pruudi sugulasi kutsusid pruudi vanemad. |
|
| |
|
|
| |
Noorpaar laulatati ikka kirikus. Mõni päev pääle laulatust oli pulmapidu. Pulmapäeva hommikul peigmees rakendas parima hobuse ja sõitis sugulaste ja viie peiupoisi saatel pruudi tallu. Peigmehe saabumisel pruudi tallu lasti püssi. Pruut peideti, kuna peigmehele saadeti vastu keegi kaetud näoga naisena rõivastatud mees. Tanu pääs ja kepp käes, nii läks ta peigmehe juurde ja esitles pruudina. Peigmees muidugi mõistis nalja ja ütles, et see polevat tema pruut. Ühise naeru saatel mindi tuppa otsima õiget pruuti. |
|
| |
|
|
| |
Pulmamajal lehvis lipp. Välisuks oli kaunistatud pohla ja kanarbiku pärjega. Toad olid lubjatud valgeks, kuna laed ja ahjud olid pritsitud mingi vär- viga musta- ja valgetäpilisiks. Põrandad olid küüritud puhtaiks. Voodeil olid mitmevärvilised tekid. |
|
| |
|
|
| |
Peigmees pakkus külalisile viina ja asuti siis pulmalauda. Lauas istus pruut peigmehe paremal käel. Pruudi kõrvale istus kõrvatsinaine. See oli naisterahas, kelle ülesandeks oli ehtida ja aidata pruuti. Enne sööki lauldi: |
|
| |
|
|
|
18 |
"Kuida võid sa leiba võtta,
|
|
|
19 |
Mis jumal an'd sul rohkest käest?"
|
|
| |
Kui laul lõppes, karjusid peiupoisid: |
|
| |
|
|
|
22 |
"Punn päält ära!"
|
|
| |
Peigmees kallas siis viina ja õlut klaasesse ja pakkus kõigile külalisile. Naisile ja lastele pakuti õlut ja punast viina, kuna meestele anti valget viina. Pääle "terviseks" joomist peiupoisid hakkasid sööma, neile järgnesid teised. Hommikusöögiks oli: liha, sai, või, kohvi. Lõunaks: peenleib, verivorst, liha, kartulid, piim. Õhtuks: sai, või, tee. Söögilauas laulsid pruudi sugulased: |
|
| |
|
|
|
25 |
"Sööge, langud!
|
|
|
26 |
Jooge, langud!
|
|
|
27 |
Ärge langud põue pistke!
|
|
|
28 |
Pistke põue, jooske õue.
|
|
|
29 |
Kui on tarvis, tapan härja.
|
|
| |
pag. 84895
|
|
|
31 |
Kui on puudus, puksin pulli."
|
|
| |
Söögilauas mehed arutasid ja rääkisid viina ja õlle häädusest. Naised seletasid kanga kudumisest, lehma lüpsmisest ja muist koduseist asjust. Pääle sööki nooremad inimesed hakkasid tantsima. Pulmadeks kutsuti külast hää lõõtsa- või viiulimängija. Tantsiti "reilenderit" ja "labajala valssi". Vanemad inimesed istusid seina ääres ja vaatasid meeleldi noorte lõbustusi. Mõned mehed harrastasid mängida ka kaarte ööd kui päevad. Kui oldi küllalt tantsitud, hakati mängima ringimänge ja lauldi: |
|
| |
|
|
|
34 |
"Mamma, ruttu tule sa!
|
|
|
35 |
Simb-ai-ruudi-ralla.
|
|
|
36 |
Kaerakotil jalad käed.
|
|
|
37 |
Simb-ai-ruudi-ralla."
|
|
| |
jne. |
|
| |
|
|
| |
Kui oldi väsinud tantsust ja mängust, tehti väike vaheaeg ja tants läks jälle uue hooga. Nii tantsiti ja mängiti õhtuni. Õhtu eel sõideti pruudiga peigmehe koju. Enne ärasõitu pruut asetas veimed peiupoistele kaela. Veimedeks olid: kaks paari kindad (ühed sõrm- teised labakindad), sall, vöö, sokid, rätikud jm. |
|
| |
|
|
| |
Peigmehe kodus jätkus sama trall suurema hooga. Lastega sugulased sõitsid kohe pruudi kodust igaüks oma koju. |
|
| |
|
|
| |
Pulmaliste saabumisel peigmehe koju, lauldi: |
|
| |
|
|
|
46 |
"Hõissa, pulmad!
|
|
|
47 |
Hõissa, pradaki!
|
|
|
48 |
Täna kahe noore pulmad.
|
|
|
49 |
Ei või seista.
|
|
|
50 |
Ei või seista.
|
|
|
51 |
Täna pulmad
|
|
|
52 |
Homme pulmad
|
|
|
53 |
Tunahomme lepamalgad.
|
|
|
54 |
Kahe noore pulmad
|
|
|
55 |
Väga pulmad!
|
|
|
56 |
Ei või seista!
|
|
|
57 |
Ei või seista!
|
|
|
58 |
Väga pulmad."
|
|
| |
Peigmehe kodus saadeti enne pulmaliste saabumist peigmehe vend, või kui peigmehel polnud venda, siis saadeti keegi väike poiss laudile ja laulis pulmaliste saabumisel "Kukuluugu!" Poisikesele anti sukad või kindad laulu eest. |
|
| |
|
|
| |
Peigmehe kodus toimus ka pruudi "tanu alla panemine". Tanu pähe panemine toimus järgnevalt. Peigmees ja pruut istusid valgeile toolele. Lauale süüdati küünlad. Kõrvatsinaine pani valge lina üle noorpaari asetas siis tanu või pärja noorikule pähe. Pääle tanu pähe panemist tõsteti noorik üles. Noorik võttis siis oma pääst tanu või pärja ja asetas mõnele neiule pähe. Kelle pähe noorik pani pärja, see saavat ruttu mehele. Kui noorikul polnud venda, siis kõrvatsinaine määras noorikule mõne noormehe nooriku vennaks. "Venna" ülesandeks oli valvata, et keegi ei varastaks noorikut. |
|
| |
|
|
| |
Söögilauas kõrvatsimees tegi korjanduse peigmehe ja pruudi hääks. Kingiti ainult raha. Mehed annetasid kolm kuni viis rubla. Tüdrukud annetasid ühe rubla. Annetajate nimed märgiti paberile. |
|
| |
|
|
| |
Pidutseti vaheldumisi peigmehe ja pruudi kodus. Pidutseti senini, kuni jätkus toitu ja tahet. Kui oldi küllalt pidutsetud, läksid igaüks oma koju. |
|
| |
|
|
|
| |
|