| |
Pulmakombeid.
|
|
| |
Pääle laulatust läheb mõrsja oma koju ja peigmees oma koju. Kui mõrsja pool on kõik külalised koos, siis mõrsja viiakse aita, külalised lähevad aga sööma, seda pidusööki kutsutakse vetsörka-lauaks. Mõne aja pärast tuuakse ka mõrsja tuppa. Temaga ühes on viis pooduskit ja neli kaasitajat. Mõrsja läheb kohe laua taha, kaasitajad jäävad aga tala taha seisma (vanasti olid talad väga madalal) ja hakkavad laulma: |
|
| |
|
|
|
|
4 |
"Anne, eks sa kulla sõsarani',
|
|
|
|
5 |
meelimaräkene;
|
|
|
|
6 |
astu ukse noille astmeille,
|
|
|
|
7 |
kullä', mine eks sa tohe kottohe',
|
|
|
|
8 |
kos om iks ime' enne istnu',
|
|
|
|
9 |
jese istnu,
|
|
|
|
10 |
oma vanemba' mõlema'."
|
|
| |
Nii laulavad nad kolm korda. Siis laulavad nad, et tuuaks kirves. Kirvega raiuvad nad siis tala katki ja lähevad lauda. |
|
| |
|
|
|
|
13 |
"Tooge meile kirves ja andke tapor,
|
|
|
|
14 |
kirves kelberaku,
|
|
| |
pag. 86299
|
|
|
|
16 |
Sapor taloraku."
|
|
| |
Kirvest aga neile ei anta, vaid antakse viina, mille pääle nad siis lähevad tala alt ja ei olegi vaja kirvest. Enne seda aga, kui mõrsja laua taha läheb, siis tõuseb ta pingi päält kolm korda üles ja ütleb:"Oi vallus, oi vallus, oi vallus!", ehk küll talle pingi pääle on padi pandud. Kui talle aga viina antakse, siis on tal kohe pehme istuda. Mõrsja ette pannakse kauss ja kaetakse linaga. Sinna sisse pannakse siis kingitusi. Ema paneb särgi, ristiema ka särgi, ristiisa hõberubla jne. Kui kingitused juba ära pandud, siis minnakse laua tagant ära ja hakatakse pääd kammima. Kõige enne kammib ema, siis isa, siis ristiema, ristiisa jt. |
|
| |
|
|
| |
Kui kõigil pääd ära kammitud, hakkab mõrsja ikma. Mõned on aga väljas ja ootavad peigmeest. Kui peigmees tuleb, siis laotatakse ukse ette kõrk - lina. Peigmees ratsutab hobusega kohe ukse ette ja hüppab kõrkjale. Kõrkja iga nurga pääle paneb ta raha, keskele aga suurema. Kui ta raha ära paneb, siis kummardub kolm korda pruudi ema ja isa ees. Too raha saab aga mõrsja ema. Nüüd viiakse peigmees söögilaua taha. Tal on piits käes, mille külge on seotud käterätt, süüa aga peigmees ei või. Ta peab sääl istuma kuni teised ära söövad, siis viiakse ka peigmees ja mõrsja aita sööma. Kui nad aidast tagasi tulevad, viiakse sae teist korda sööma. Peigmehe ette pannakse võitoos. Enne aga pandi talle kindad kätte ja vöö vööle. Ta võtab siis laua taga kindad käest ja torkab või sisse hõberaha. Sellest järeldatakse, kas peigmees on rikas või ei ole. Pruut aga hakkab oma peret ikma; järgm. sõnadega: |
|
| |
|
|
|
|
21 |
"No sinult maamakene',
|
|
|
|
22 |
ma künni küsimaie,
|
|
|
|
23 |
ja nõse nõudma',
|
|
|
|
24 |
mille na' sa minno andmahe'?
|
|
|
|
25 |
ja mille sa na'ks kapo kaetama'?
|
|
| |
pag.86303
|
|
|
|
27 |
Kui olli iks ma kotoh', kullakene,
|
|
|
|
28 |
kui ma olli majah' iks maaräkene',
|
|
|
|
29 |
kas käos ma iks sino' käsko mööda'?
|
|
|
|
30 |
või joesos joahotot mööda?
|
|
|
|
31 |
Söö eks ma eski tiä',
|
|
|
|
32 |
omal eks ma meelel märgi'.
|
|
|
|
33 |
Kõe käve' ma su käsko piti',
|
|
|
|
34 |
kõe' joosi eks joahtot piti',
|
|
|
|
35 |
selle neiut andma',
|
|
|
|
36 |
selle naksi' sa eks kopo kaltama',
|
|
|
|
37 |
et eks sa kängi tahtse'
|
|
|
|
38 |
ja salle saapaid'.
|
|
|
|
39 |
No vii' sa saapa' aita', ora peale,
|
|
|
|
40 |
känga' vii pääle päälkohe',
|
|
|
|
41 |
kui neiu lää ülalkodo,
|
|
|
|
42 |
kasa lää' ma ikka maamakene,
|
|
|
|
43 |
minno haarat hoia' valusasta,
|
|
| |
pag. 86305
|
|
|
|
45 |
tunned, hoia tulusahe'.
|
|
|
|
46 |
Kui läät eks sa saapit saatma,
|
|
|
|
47 |
kui läät eks sa kängi käskma;
|
|
|
|
48 |
saapa lää no' sinu saata',
|
|
|
|
49 |
känga lää no' ainu käska'.
|
|
|
|
50 |
Siis tule sul eks veerda vii pääle';
|
|
|
|
51 |
siis kaot sa eks kao mano',
|
|
|
|
52 |
minno' haarad sa eks valusahe',
|
|
|
|
53 |
minno tunned sa ehk vaja tulusahe."
|
|
| |
Pärast laulmist läheb mõrsja oma viie pooduskiga aita. Natukese aja pärast läheb ka peigmees neile järgi. Mõrsja ja pooduskid on kaali all ja laulavad, siis peab peigmees oma pruudi kaali alt välja tõmbama. Kui ei tõmba, siis naerdakse ta välja. Peigmees oma pruudi kätte saanud, hakkavad pooduskid laulma ja tantsima. Pruut viskab siis igale pooduskile kingitusi. Siis lähevad jälle sööma. Ees läheb mõrsja peigmehega ja taga tulevad pooduskid. Pooduskitel on ka üks padi kaasas. Kui saavad laua juurde, hakkab mõrsja laua juures kõiki sugulasi teretama. Peigmees hakkab aga pooduskitega kauplema, sest ta peab pruudile padja ostma, mille peale see istub. Söönud, hakkab mõrsja ennast seadma, sest veel õhtul peab ta ära sõitma peigmehe poole. Pruudi sugulased lähevad aga teisel päeval. |
|
| |
|
|
| |
Peigmehe pool tehakse kõiksugust nalja. Mõned on maskeeritud, mustad põlled ees, ja nagu jõuavad pulmalised õue, hakkavad kõiki rautama, et siis see pere ei kannataks vaesust. Lastakse pauke, tantsitakse ja lauldakse. Nii möödub see pulmapidu, ja pulmalised sõidavad koju; pruut aga jääb
siia elama. |
|
| |
|
|
|
| |
|