e000863210001
LäänemaaMartna
Hänni, Hilda
0

Metadata

COL: Hilda Hänni
ID: E 86321/5 (1)
INF_ELUL: 51 a
INF_NIMI: Anna Mäemurd
LLIIK: Pulmalaulud
LOC: Martna khk., Martna v., Ranna t.
ZANR: kombekirjeldus/regilaul

Pulma kombeid.

Neljapäeva õhtul isamees ehk kosjamees ja peigmees lähevad naist otsima. Lähevad siis sinna, kus teadvad tubli tüdruku olevat. Isamees kas algab lauluga: "Meil on kana kadund kirju, ehk on teile jooksnud varju", ehk jälle küsiti õunapuud osta. Alguses ei räägitud õiget tulemise põhjust, vaid räägiti kas ilmast, viljasaagist või mingist muust. Lõpuks julgevad õige asja rääkida. Tuuakse peiule näha, milline on see õige "kana". Alguses tuuakse kõige vanem naisterahvas, viimaks siis õige. Kui kaup sobitud, juuakse viinad.
Laupäeval mindi siis kiriku juure "lugema". Kuues käsk pidi mõlemil peas olema. Laupäeval peigmees viis pruudile ühe sepiku, mida nim. kakukotiks. Pruut pidi tagasi saatma kaks, ühe põlle ja vöö. Kui kihlama mindi ja kui jänes jookseb üle tee paremalt pahemale poole, siis tähendab see head õnne.
Pruudi juures algab nüüd nn veimevaka valmistamine. Abiks on pruudi sugulased. Äiapapale, peigmehe isale, viiakse särk, sukad, kindad, ja paelad. Ämmaeidele, peigmehe emale, viiakse seelik, jakk, müts, tanu, põll, särk, vöö, sukad, kindad. Väiksematele õdedele-vendadele sukad ja kindad.
Kui algavad pulmad, siis pruudi pulmalised lähevad pruudi koju ja peigmehe pulmalised peigmehe koju. Lahus sõidetakse kiriku. Pruudi viib neitsi vend, peiu peiupoiss. Isamehe naine on nn laulatusnaine. See aitab seada pruuti. Kui laulatus mööda, altari juurest ära tulles keerata alla päeva, see tähendavat head elu. Kui laulatuspäev oli ilus ilm, siis oli lõbus noorik. Koju sõideti lahus. Enne pandi piitsa ja pulmapoiste käe ümber paelad. Kui koju minnes tuli teel vastu sant, siis ei ole karta leivapuudust, sest sandil on alati leiba. Tuli aga vastu surnu, tähendas siis midagi halba. Keegi ei tohi pulmalistest mööda sõita, siis riisutakse sellega õnn. Sõidetakse pruudi koju. Peigmehe pulmalistele viiakse vastu õllekann. Lipp pidi kindlasti pruudi maja katusel ülema, muidu sõitsid mööda. Pruudi kodus enne sööki ehiti noorik. Neitsi vend hakkab panema tanu. Esiteks kõrva pääle, siis taha, kuna peig siis õieti pani. Samuti tehti põllega. Siis neitsi vend võttis põllest kinni, plaksutas piitsa ja laulis:
    10  Lippige põlle, lappige põlle,
    11  põllel põlend augud sees.
    12  Kaupmees annund katkise põlle,
    13  poeisand poole põlle.
    14  Tooge niiti ja tooge nõela.
Viimaste sõnade juures peigmees viskas raha põlle pääle ja selle järele teised. Raha saab pruudile. Nüüd hakati sööma. Pruudi ja peigmehe ees seisid küünlad. Pruudil valge ehk roosa, peigmehel ümber lühtri sinine pael. Kumba küünal enne ära põles, sureb enne. Keegi ei tohtinud küünaldelt tuld võtta. Vahid seisid juures. Peigmehe juure minnes enne saadeti pruudikirst neitsi venna ja peiupoisiga. Peigmees maksis pruudi emale "kaasavara" välja. Tüdrukud jooksid üksteise võidu sinna tantsima, kus oli kirst. Kes oli kõige väledam, see pidi kõige enne mehele saama. Kirstule pandi külge paelu. See, kes peiu kodus kirstu võttis, sai paelad omale. Peigmehe kodus oli lipp üleval, muidu ei osatud sinna minna. Peigmehe pulmalised tahtsid varastada pruudi juurest, kuna pruudi pulmalised kaitsesid. Peigmees viis ise pruudi oma koju. Kui "pulmasaja" tuli pruudi juurest, neile vastu läks nn. ajumees, kes oli kas neitsi vend või peiupoiss. Parem oli, kui tal oli valge hobune. Ämmaeit läks pruuti vastu võtma ja viis villase teki ehk vanad püksid jalgade alla, kui astus maha sõiduriistast, see tähendas head lambaõnne. Nüüd jagas pruut oma andeid. Kõige enne ämmaeidele. Talle pandi pähe nn moorimüts enk tanu. Siis neitsi vend viis ta tantsima. Pääle selle tõi ta miniale lambavillu, mis jällegi pidi tähendama head lambaõnne. Nüüd hakati sööma. Peigmehe pulmalised laulsid:
    17  Sööge langud, jooge langud,
pag. 86325
    19  ärge langud põue pistke.
    20  Ma olen hoolas otsima
    21  ja kaval katsuma.
    22  Otsin läbi uue kuue,
    23  katsun läbi kasukapõue.
Pääle sööki tehti ringimängu. Pruudikrants pandi siis umbes kellegi pähe. Kellele see sattus, see pidi saama varsti mehele. Pruut läks ja pani paelu sigade laudauste, kaevukoogu ja pajakoogu külge.
Järgmisel päeval, kui pulmalised hakkasid lahkumise pääle mõtlema, enne "joodi peale", peiupoiss istus laua ääre, viinapudel ja õllekann laual. Tulid siis pruudi isa ja ema. Kallati viina ja siis nad andsid raha, Samuti tegid ka teised. Ära lahkudes püüti pruut salaja viia koju tagasi. Läks korda pruuti varastada, pidi peigmees ta tagasi ostma. Raha sai pruudile.

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

ERA II 55, 45/9 (8) 64 %
E 83166 61 %
ERA II 10, 466 (2) 57 %
ERA II 195, 392 (18) 57 %
ERA II 291, 526 54 %
E 83130 53 %
ERA II 92, 632/3 (38) 53 %
E 19788 53 %
H III 30, 289 53 %
ERA II 24, 377 (4) 52 %
H, R 1, 236 (9) 52 %
ERA II 3, 488 (3) 52 %
E 85213 (1) 52 %
E 11037 (6) 52 %
ERA II 195, 86/7 (7) 50 %
H II 16, 403 (5) 50 %
ERA II 147, 465 (38) 49 %
H III 29, 184 (9) 48 %
H II 2, 441 (584) 47 %
ERA II 55, 320 (4) 47 %
ERA II 197, 85 (4a) 47 %
H I 7, 306 (1) 46 %
H I 7, 387 (2) 46 %
ERA I 4, 543 46 %
ERA II 14, 261 (l) 46 %
ERA II 7, 23 (1) 46 %
ERA II 224, 145 (8) 46 %
H II 47, 143 (9) 46 %
E 25474 (2) 46 %
ERA II 1, 139 (2) 46 %
H I 1, 260 (154) 45 %
E 78891/3 45 %
ERA II 127, 93 (19) 45 %
ERM 14, 36 44 %
E 33749/50 44 %
ERA II 56, 317 (85) 44 %
E 71506/8 (25) 44 %
EÜS VIII 603 (130) 44 %
EÜS VIII 353 (34) 43 %
ERA II 25, 59 (23) 43 %
H III 19, 64 (6) 43 %
Leoke 1, 108 (18) 43 %
E 85979 (3) 42 %
ERA II 42, 619/21 (7) 42 %
H II 17, 208 (16) 42 %
E 85365 (6) 42 %
E, StK 23, 44 (34) 42 %
ERA II 24, 99 (7) 41 %
E 63765 41 %
ERA II 159, 342 (14) 41 %
H III 18, 214 (6) 41 %
ERA II 129, 115 (6) 41 %
ERM 146, 69 (25) 41 %
H II 40, 318/9 (1374) 41 %
E 82997/8 40 %
EÜS IV 1683 (183) 40 %
E 79227 (7) 39 %
E 82489 (3) 39 %
H II 19, 491 (20) 39 %
E 53545 (11) 39 %
H II 37, 457 (51) 39 %
E 70595/6 (5) 39 %
E, StK 37, 175 (17) 39 %
ERA II 56, 154 (2) 39 %
ERA II 124, 270 (18) 39 %
E, StK 1, 105 (154) 39 %
H II 66, 326/7 (247) 39 %
E 85372/3 (9) 38 %
ERA II 6, 512 (2) 38 %
ERA II 7, 258 (15) 38 %
ERA II 159, 368 (13) 38 %
E 64250 (17) 37 %
ERA II 291, 13/4 (6) 37 %
H II 10, 464 (224) 37 %
ERA II 260, 118 36 %
E 53658 (12) 36 %
H I 1, 104 (12) 36 %
ERA I 5, 361 (3) 36 %
ERA II 32, 351/3 (3) 36 %
ERA II 210, 539 (12) 36 %
ERA II 159, 540 (11) 35 %
ERA II 159, 673 (82) 35 %
EÜS IX 62 (50) 35 %
H III 18, 782 (4) 35 %
E 79227 (8) 35 %
ERA II 86, 99/101 (76) 35 %
H II 19, 141 (33) 35 %
E 53545 (12) 35 %
ERA II 306, 252/2 (13) 35 %
E 76521 (1) 34 %
ERA II 299, 376/7 (96) 34 %
ERA II 159, 668 (68) 33 %
E 16736 (9) 33 %
EÜS I 165 (28) 33 %
ERA II 16, 416 (41) 33 %
E 52125 33 %
EÜS X 588 (35) 33 %
H II 21, 422 (11) 33 %
E 80236/7 (7) 32 %
H II 19, 896 (7) 32 %
ERA II 258, 550 (8) 32 %
Leoke 3, 205 (55) 32 %
H II 21, 115 (40) 32 %
EKmS 4° 2, 783 (102) 32 %
ERA II 39, 235/6 (10) 32 %
ERA II 147, 505/6 (30) 31 %
ERA II 188, 237 (13) 31 %
H I 4, 159 (44) 31 %
ERA II 56, 285/6 (1) 31 %
E 44768 31 %
H II 21, 154/5 (8) 31 %
H I 1, 84 (21) 31 %
E 85305 (4) 31 %
E 78700/3 31 %
E 38201 (c) 30 %
ERA II 196, 542 (39) 30 %
H I 9, 98 (78) 30 %
H II 41, 847/9 (3) 30 %
EKS 47, 35 (45) 30 %
E, StK 3, 25 (1) 30 %
EÜS VI 469 (54) 29 %
H II 17, 55/6 (45) 29 %
ERA II 195, 338/9 (29) 29 %
E 11794 (21) 28 %
E 24612/3 (3) 28 %
ERA II 139, 15 (3) 28 %
ERA II 212, 262/3 (16) 28 %
ERA II 195, 203/4 (2) 28 %
H III 18, 621/2 (1) 28 %
H III 30, 603 (9) 28 %
ERA II 303, 205/7 (4) 28 %
EKS 50, 52/3 (36) 28 %
ERA II 210, 41/2 (3) 27 %
H II 6, 420 (78) 27 %
H II 49, 275 (36) 27 %
H II 20, 204/5 27 %
H III 16, 74/5 (1) 27 %
E 59309 (28) 27 %
E 60461 27 %
ERA II 189, 528 (30) 27 %
EÜS VII 496/7 (297) 27 %
E 84883/5 27 %
EÜS X 801/2 (85) 27 %
E 83611 26 %
H II 17, 840/1 (20) 26 %
H IV 2, 531/2 (15) 26 %
E A 693/4 (12) 26 %
ERA II 3, 692/3 26 %
TEM 13, 16/7 (12) 26 %
E 83589 25 %
E 80199/200 (2) 25 %
E 77683/5 25 %
ERA II 6, 687 (12) 25 %
ERA II 39, 421 (17) 25 %
ERA II 60, 139 (5) 25 %
H, Kolga-Jaani 3, 133 (99) 24 %
ERA II 83, 25/7 (2) 24 %
E 85413/5 (7) 24 %
AES, MT 43, 55 24 %
ERA II 168, 643/4 (13) 23 %
ERA II 302, 333 (8) 23 %
H II 4, 681 (50) 23 %
ERA II 276, 118 (23) 23 %
E 79228 (10) 23 %
E 79228 (12) 23 %
E 79229 (14) 23 %
ERA II 260, 425 (30) 23 %
EÜS VIII 365 (54) 23 %
E, StK 10, 439 (5) 23 %
EKmS 8° 1, 173/4 (35) 22 %
EKLA, f. 199, m. 5: 1, l. 169-170 22 %
H II 14, 32 (41) 22 %
E, StK 1, 31/2 (57) 22 %
EÜS III 63 (21) 22 %
E 79228/9 (13) 22 %
E 79229 (15) 22 %
H III 4, 470 (17) 22 %
ERA II 124, 459 (12) 22 %
H II 20, 607 (1) 22 %
H III 15, 124/5 (14) 21 %
E 84880/2 21 %
ERA II 159, 628 (18) 21 %
E 85378/81 20 %
E, StK 1, 23 (44) 20 %
H II 54, 394/5 (54) 20 %
H II 17, 957/8 (3) 20 %
ERA II 159, 310 (29) 20 %
H III 4, 387/8 (8) 20 %
E, StK 1, 22/23 (43) 20 %
ERA II 86, 103/5 (80) 20 %
ERA II 195, 510 (8) 20 %
ERA II 159, 731/2 (12b) 20 %
ERA II 188, 539 (45) 20 %
E 66555/63 (6) 20 %
E 79227 (9) 20 %
E 56040 (79) 19 %
E 79251/2 19 %
ERA II 276, 72 (1) 19 %
E 83625 19 %
EKLA, f. 47, m. 28: 25, l. 6/16-6/16p 19 %
E 86013/20 19 %
ERA II 5, 413/5 19 %
E 19417 (4) 19 %
ERA II 32, 104/6 (3) 19 %
H II 66, 283 (202) 19 %
H, Peet 356 (352) 19 %
H II 1, 305 (456) 18 %
E, StK 24, 26 (1) 18 %
ERA II 10, 643 (3b) 18 %
H II 41, 894/5 (17) 18 %
ERA II 289, 115/6 (10) 18 %
H II 66, 301 (219) 18 %
H I 3, 169 (2) 18 %
EÜS IX 922/3 (1) 18 %
E 86092/3 (2) 18 %
E 19004 17 %
ERM 25, 83/4 17 %
ERA II 159, 355/6 (30) 17 %
H III 28, 577/8 (10) 17 %
H II 28, 470 (40) 17 %
ERA II 86, 29 (17) 17 %
E 25674 17 %
E 56347/8 17 %
E 79160/70 17 %
ERA II 10, 610 (5) 17 %
E 14890/1 (33) 17 %
ERA II 11, 43/5 (4) 17 %
E, StK 1, 7/8 (15) 17 %
E, StK 1, 24 (45a) 16 %
EÜS VI 1178 (86) 16 %
ERA II 306, 349/51 (21) 16 %
E, StK 18, 125 (95) 16 %
E A 297 (10) 16 %
E A 387 16 %
EÜS I 2 (1) 16 %
ERA II 168, 643 (12) 16 %
H III 10, 77/85 16 %
H III 4, 463 (9) 16 %
EÜS IV 1607 (65) 16 %
ERA II 24, 594 (30) 16 %
EÜS IV 195 (236) 16 %
H II 45, 55 (6) 16 %
E 12931 (27) 16 %
E 79277/8 (1) 16 %
E A 908 (10) 16 %
H II 19, 588/9 (11) 16 %
H II 22, 618 (6) 16 %
H II 23, 635/6 (6) 15 %
ERA II 213, 550 (12) 15 %
E A 881 (6) 15 %
H II 41, 815/6 (2) 15 %
ERA II 123, 71 (57) 15 %
H II 2, 35/6 (57) 15 %
EÜS XII 1361 (106) 15 %
E 11602 (3) 15 %
E 59290/2 (10) 14 %
H, Kolga-Jaani 1, 4/6 (4) 14 %
ERA II 5, 231 (1) 14 %
AES, MT 43, 48/50 14 %
ERA II 55, 239/44 (44) 14 %
ERA II 39, 63/4 (2) 13 %
E 79958/61 13 %
H II 56, 497 (40) 13 %
ERA II 210, 222/5 (13) 13 %
ERA II 195, 299/300 (3) 13 %
H II 30, 684 (10) 13 %
EKLA, f. 199, m. 5: 1, l. 163-164 13 %
EÜS IX 341/2 (108) 13 %
ERA II 63, 227 (11) 13 %
ERA II 5, 420 12 %
E 78898/904 12 %
E 23116 (10) 12 %
ERA II 208, 185 12 %
E 79109/16 11 %
H II 19, 500 (30) 11 %
H II 3, 616 (181) 11 %
E 83072/3 11 %
E 84940 11 %
H II 2, 212/3 (319) 11 %
H IV 8, 702 (11) 11 %
E 82758/67 11 %
EÜS X 2283/5 (94) 10 %
EÜS X 586/7 (33b) 10 %
H II 20, 623/5 (24) 10 %
H II 66, 565/6 (73) 10 %
E 45818 10 %
E 6942/3 (5) 10 %
E A 432/5 (1) 10 %
E 78930/8 10 %
H III 5, 316/7 (4) 10 %
H II 2, 429 (564) 10 %
H I 2, 611/2 (6) 10 %